Tallinnas võetakse igal aastal probleemsetest peredest lapsi ära

Möödunud aastal eraldati Tallinnas perekonnast 177 last, neist 58 olid kuni 2-aastased lapsed, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialisti Reet Räägu sõnul eraldatakse laps oma perekonnast vaid siis, kui koju jäämine seaks ohtu lapse elu ja tervise. «Kui lapsel ei ole lähedasi, kes saaks tema eest hoolitseda, paigutatakse laps varjupaika ja viibib seal seni, kuni tema vanemad on suutelised teda ise kasvatama hakkama või kuni asendushoolduse vormistamiseni,» lisas ta.

Tallinnas on kolm laste varjupaika, kus on kokku 40 kohta, lisaks on linnas kaks ema-lapse varjupaika, kuhu tulevad naised peitu perevägivalla eest.

Lapse asendushooldusele paigutamist kaalutakse lähtudes nii vanemate kui lapse vajadusi arvestades ja vähemalt 10-aastase lapse soovi tuleb alati arvestada.

«Kui vanemad lapsest hoolivad, kannab mõjutustöö vilja. Kui ei, võib areneda tõsine ja pikaajaline konflikt vanemate ja lastekaitsetöötaja vahel. Lõplik sõnaõigus jääb kohtule, kes otsustab lapse perekonnast eraldamise,» selgitas Rääk.

Kodust eraldatud lapse võimalused

Lapsele, kes ei kasva kodus, on parimaks lahenduseks lapsendamine. Möödunud aastal sai Tallinnas endale uued vanemad 31 last.

Vanemliku hoolitsuseta lapse seaduslike õiguste esindamiseks määratakse talle eestkostja, kelleks on sageli lapsele lähedane sugulane, kuid järjest enam ka väljaspool sugulusringi asuvad isikud. Tallinnas elab ligi 400 last, kellele on kohtu kaudu määratud eestkostja, möödunud aastal vormistati eestkoste 81 lapsele.

Ülejäänud juhtudel jääb laste perekonnast eraldamisel valikuteks hooldamine perekonnas või hooldamine asenduskodus. 64 vanemliku hoolitsuseta Tallinna last kasvab hooldusperedes ja enamik neist on hooldusel väljaspool Tallinna, sest linnas ei ole piisavalt võõra lapse kasvatamise sooviga peresid.

Asenduskodus elab 221 last, kellest 196 elab Tallinna Lastekodus.