/nginx/o/2011/07/14/670422t1h45a7.jpg)
Liibanonis pantvangis olnud ratturite lähedastele saadetud viimane video oli kindlasti väga konkreetse eesmärgiga ning seejärel muutus täna meeste vabastamiseni viinud protsess märksa tõsisemaks, arvas endine kriminaaluurija, riigikogu liige Andres Anvelt.
«Ma usun, et saame asjade kohta täpsemalt varsti teada, tegemist on meie poiste puhul tsiviilisikutega ning vaevalt, et nad väga suurt vaikimisvannet on andnud,» sõnas Anvelt Postimees.ee’le. «Kui nad on kodumaale naasnud, arvan, et saame väga paljudele küsimustele vastused.»
«Endise kriminaaluurijana ma võin eeldada, et kriminaalmenetlus nii siin- kui sealpool pärast vabastamist kohe ei lõppe, mingid inimesed on veel vahi all, aga eks poiste vabastamine annab kindlasti seda informatsiooni lähiajal palju juurde.»
«Praegu me ei tea ju, kelle käest lõppude lõpuks nad vabastati – kas on seesama grupeering [Taassünni ja Reformi Liikumine – toim], kes alguses väitis, et nad on eestlased röövinud. Ma lugesin huvitavat infokildu, et pantvangistajate nõudmine oli, et vabastamise juures oleksid ka julgeolekujõud. Selles võib olla mingi poliitiline sõnum, mingi garantii, et nad said tingimuse teise poole näol,» arutles Anvelt.
«Pantvangistaja eesmärk on ju tegelikult ka oma pantvangist vabaneda, sest iga pantvangiga koos veedetud päev on talle risk ja ka suur materiaalne kulu. Seetõttu on ka pantvangivõtja alati huvitatud asja lahendamisest. Muidugi seda tahetakse teha nii, et lahendus oleks pantvangistaja jaoks võimalikult turvaline ja tema eesmärki täitev.»
«Ma arvan, et see protsess on olnud tunduvalt pikem. Viimane video, mis ainult sugulastele saadeti, oli ikka väga konkreetse eesmärgiga. Me ei tea, mis see on ja jumal tänatud, et me ei tea, sest see tähendab, et see protsess muutus kindlasti tunduvalt tõsisemaks, kui enne oli ainult emotsioonide üleskütmine,» rääkis Anvelt.
«Kindlasti oli meie prokuratuuri esindaja [riigiprokurör Heili Sepa - toim] käik Liibanoni eesmärgistatud – see ei olnud suvaline, et täna hommikul keegi kuskil otsustas pantvangid vabastada, pigem selle tulemusena. Oli kuulda, et kohapeal on ka Prantsuse delegatsioon, poisid on toimetatud Prantsuse saatkonda, mis tähendab, et kuna Prantsusmaa, kes Liibanonis ka ajalooliselt omab mõjupiirkonda, mängis selles asjas suurt osa kaasa,» sõnas ta.
Anvelt ei olnud kindel, et videos täpsed nõudmised olid, kuid ta arvas, et kuna video oli suunatud konkreetselt sugulastele, võis see olla tunduvalt konkreetsem kui eelnevad, lihtsalt emotsionaalsed videod. «Ma ei tahagi arvata, mis seal täpsemalt oli, see oleks vale.»
Kui pantvangide eest oleks makstud lunaraha, ei pruugita seda hiljem välja öeldagi. «Üks asi on, kui räägime rahvusvahelisest, terroristliku maiguga pantvangivõtmisest, mille puhul riigid on deklareerinud, et nad pantvangide eest lunaraha ei maksa. Aga nagu on mitmete riikide esindajadki öelnud, ega siis need asjad peagi käima läbi «riigikassa». Kuid kas küsimus oli lunarahas, on täpselt sama suur spekulatsioon kui see, et seal taga võis olla poliitilisi nõudmisi,» leidis ekspert. «Küll me saame seda lähiajal teada,» lootis ta.