Õpetajad pole veendunud koolireformi läbimõelduses

«Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine on põhjendatud siis kui sellest saaks kasu nii õpilased kui ka õpetajad,» rääkis Timakov. Ta toetaks eraldamist siis, kui koolide keskkond muutukes tänu sellele õppimist soodustavamaks ning õpilaste õpimotivatsiooni paraneks. «Näeme ju kui palju kulub raha lihtsalt ja samas lapsed ei saa head haridust,» ütles õpetajate liidu eelmine juhataja Lehte Jõemaa.

Õpetajate liit loodab, et koolireform võimaldab headele õpetajatele nende töö eest rohkem palka maksma hakata.

Timakovi sõnul oleks neid ülesandeid täites põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamine põhjendatud aga samas on selles idees veel väga palju lahtisi otsi.

«Küsimus pole ainult selles, kas maju on piisavalt ja kas õpetajate arv kattub. Sinna alla lähevad ka kõik transpordi ja koormuse küsimused või kas laste huviharidus kannatab koolide eraldamise tõttu. Küsimusi on palju,» rääkis Timakov.

Õpetajate liidu jaoks pole selge kui palju riik eeltööd ja arvutusi põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamiseks teinud on. Seetõttu ei osanud Timakov ka prognoosida, millal koolireform aset leida võiks, kuid kindlasti ei muutu midagi järgmisest sügisest.

«Üks töö on võimalik ära teha nädalaga või ka päevaga, vastavalt sellele kui palju inimesi sellega tegelevad ja kuidas seda tehakse,» tõi ta näite matemaatikaülesannetest.

Timakov nentis, et ühelt poolt ei saa koole kindlasti uisapäisa eraldada, teisalt ei saa kavandatavat reformi haridusmaastikule venima jätta. «Kui räägime strateegiast, siis see ei toimu üleöö, ühe aastaga või ka kahe-kolme aastaga.. Viis aastat võib samas ka juba liiga pikk aeg olla,» arutles ta.

«Kolme kuni viie aasta perspektiiv on arvatavasti sihikul aga selleks ajaks peaksid kõik sellega kaasnevad valupunktid läbiarutatud ja lahendatud olema. Seda otsust ei saa teha otsuse enda pärast.»

Õpetajate liidul pole praegu andmeid, kas õpilaste ja õpetajate arvu vähenemine toimub võrreldavas suurusjärgus. Õpilaste arv väheneb järgmiste aastate jooksul demograafiliste protsesside tõttu peeaegu poole võrra. Samal ajal väheneb ka õpetajate arv, sest paljud teenekad pedagoogid jäävad pensionile, kuid uusi õpetajaid tuleb vähe juurde.

«Noorte õpetajate koolidesse saamisele tuleb tunduvalt tõsisemalt panustada. Et noored tahaksid kooli tulla, et õpetaja-amet oleks selline, mis pakuks pinget ja oleks väärtustatud ja tasustatud vääriliselt,» rääkis Timokov. Tema hinnangul läheb ka noorte õpetajate puudus põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamise alla ning tuleks leida lahendus, mis kõigile osalistele kasu tooks.

«Loodan, et ei saabu hetke, kus head õpetajad jääksid tööta või head, õpihimulised lapsed jääksid õpetamata. Kahjuks on teatud piirkondades, koolides ja ainetes juba praegu sellega muresid, et jääb õpetajaid puudu. See probleem on juba aktuaalne,» märkis ta.