/nginx/o/2011/06/30/648352t1hd463.jpg)
Omavalitsusjuhid ei pidurda koolivõrgu korraldamist, vaid lähtuvad koole säilitades oma elanike huvidest, arvab Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri. Tema hinnangul ongi kõige ratsionaalsem külategevus just koolimajja koondada.
Omavalitsusliit: kogu külaelu on õige kooli koondada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei saa rääkida, et omavalitsusjuht pidurdab koolide ühendamist või koolivõrgu korraldamist,» parandas Kasuri avalikkuses tekkinud valearvamust, viidates sellele, et koolide ülalpidamise korraldamine on seaduse järgi omavalitsusüksuse ülesanne.
«Me kipume vahel rääkima eri asjadest. Minul on seda imelik kuulata, sest koolivõrk on juba hoonetena vajalik igale omavalitsusele, et toetada kogukondlikku eluviisi, mis täna Eestis on välja kujunenud.»
«Koolivõrk on mõeldud selleks, et eestlust edasi kanda, sest ilma kogukonna taasloomiseta ehk inimese harimata pole võimalik kogukondlik eluviis,» rääkis Kasuri. Nimelt on Eestis väljakujunenud hajaasustuse muster, mis tähendabki, et eestlased elavad valdavalt küladena ja väikeasustustena ehk kogukondadena.
«Ühes koolihoones võib pidada erinevaid haridusasutusi: on ta huviharidust, üld- või keskharidust, alusharidust või ka vabahariduslikke võimalusi pakkuv,» loetles Kasuri kooli elushoidmise tähtsusi. «Sellest saavad osa nii väikelapsed enne kooli kui ka eakad pärast seda, kui nad on formaalharidussüsteemist väljunud ja kooli lõpetanud.»
«Ilma õppimise ja vaba aja täiteta on lihtne, et inimene hakkab tegelema hobidega, mis on enesehävituslikud – ma pean silmas alkoholismi,» lisas Kasuri.
«Minu meelest on ratsionaalne, et just kooli on koondunud kogu külategevus,» pidas ta õigeks, et omavalitsused on pigem sulgenud tühjaks jäävaid kultuurimaju kui koole.
Kasuri sõnul toetas maaomavalitsuste liit juba uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eel käinud diskussioonides pigem koolitüüpi, kus tegutsema hakkab progümnaasium koos gümnaasiumiga. «Meie vaatasime seda, kuidas õppekava on üles ehitatud ning millisest kooliastmest algab ainekeskne õpetus. Kui 1.-6. klassini toimub klassipõhine õpetus, siis 7.-12. klassini on ainepõhine õpetus ning põhikooli vanemas astmes ja gümnaasiumis õpetavad peamiselt ühed ja samad õpetajad, näiteks füüsika, keemia, geograafia ja ajalugu õpetust.»
«Võib-olla võiksid suurlinnade volikogud otsustada, et linnas oleks vaja pidada puhast gümnaasiumi. Aga me näeme, et praeguseks on puhta gümnaasiumi otsustanud luua Tartu linn Hugo Treffneri gümnaasiumi näol, loodetavasti sügisest alustab ka Jaan Poska gümnaasium. Aga oskate te nimetada mõnes teises linnas puhast gümnaasiumi?» küsis Kasuri. «Ju siis on nende linnade volikogud kahelnud selle vormi vajaduse üle. Mina küll käituksin siinkohal põllumehelikult, et üheksa korda mõõda, ükskord lõika.»
«Hariduses ei toimu muudatused kiiresti. Küsimus ei ole ainult rahas, pilti tuleb vaadata laiemalt. Aga kindlasti ei saa öelda, et omavalitsused on lihtsalt vastu – nad mõtlevad eelkõige oma elanike peale ja kogukonna peale,» lisas Kasuri.
Haridusministeerium on analüüsinud üheteistkümne maakonna õpilaste arvu ja prognoosinud koolide võimalikku hulka ja paiknemist, analüüside kohaselt on õppeaastaks 2012/2013 gümnaasiumiastmes õpilaste arv võrreldes 2007./2008. aastaga langenud vähemalt 8800 õpilase võrra. Mitme maavalitsuse haridusosakonna juhid märkisid Postimees.ee’le, et omavalitsuste juhid saavad küll aru, et muudatused koolivõrgus on möödapääsmatud, kuid siiski pole ühtegi omavalitsuse- või koolijuhti, kes oleks nõus kooli sulgemisega oma koduvallas.