/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/06/29/647498t1h39ed.jpg)
Kõrgetasemeline töörühm andis täna haridusminister Jaak Aaviksoole üle põhjalikult arutletud ning juba ennetavalt ministri kriitikanooli tunda saanud Eesti haridusstrateegia 2020.
Ambitsioonikas visioon Eesti hariduse tulevikust jõudis Aaviksoo lauale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostajad ise nimetavad seda haridusvaldkonna ja selle väljakutsete esimeseks tõenduspõhiseks tervikülevaateks.
Strateegia sõnastab Eesti hariduse viis suuremat ülesannet. Esiteks tuleb ekspertide hinnangul muuta õpikäsitlust arengu- ja koostöökesksemaks, teiseks tõsta õpetaja positsiooni ja mainet, kolmandaks panna inimesi rohkem õppima.
Neljandaks kutsuvad asjatundjad üles siduma haridust rohkem innovaatilise majandusega ning viiendaks tuleks nende hinnangul kujundada uus digikultuur Eesti haridusruumi osaks.
Dokumendi ministrile üleandmisel 25 eksperdi nimel sõna võtnud Marju Lauristin ütles, et strateegias välja käidava viie suure väljakutseni jõudmise taga oli mure Eesti elanikkonna vähenemise ja vananemise pärast.
«On selge, et rahvastik väheneb ilmselt pöördumatult,» rääkis Lauristin.
«Järelikult tõuseb sellega tööjõuturul ja ühiskonnas tervikuna iga inimese kaal ja hariduse koormus selleks, et ta suudaks täita oma suuremat rolli ühiskonnas - omaenda lähiümbruses eesti rahva taastootmisel, majanduse arenduses jne.»
Lauristini sõnul on siin määrav roll kanda haridusel. «On selge, et hariduse kaudu väärtustatakse tööturule, ühiskonda, ellu tulevat põlvkonda, meie inimvara tervikuna.»
Lauristini väitel on dokumendi juures tähtis Eesti haridusele õige suuna andmine, mitte tingimata see, et aastaks 2020 kõik kavandatu teoks saab.
«Ajaline perspektiiv on siin tõepoolest märgitud kuni aastani 2020. Iseendast on see tinglik, sest me lihtsalt lähtume sellest, mida me alustame hariduses täna, selle vilju me näeme mitte varem kui 7, 8, 10, tegelikult 15 aasta pärast. Võib-olla siin võiks olla täiesti vabalt see number 2030.»
Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning haridusministeeriumi ühtse töörühma haridusstrateegia juhtkomisjoni liikme Krista Loogma sõnul pakub dokument välja lahendused, millest osa on lihtsamalt rakendatavad, kuid teiste puhul on vaja poliitilist otsust või laiemat konsensust.
«Samas on selge ka see, et nii mõnegi strateegia meetme elluviimiseks on õiguslik keskkond juba olemas, pigem on küsimus juba kehtivate regulatsioonide ja olemasolevate võimaluste rakendamises.»
Lelo Liive Eesti Koostöö Kogust märkis, et esmakordselt koostasid strateegia kolm osapoolt, mis võimaldas pakkuda valitsusvälist vaatenurka.
«Ekspertgruppide loodud teadmistepõhine ülevaade on unikaalne ning ta on teiste strateegiate ülene, püüdes innustada inimest ennast harima kogu ta elukaare jooksul.»
Järgmine samm Haridusstrateegia 2020 kui elukestva õppe strateegia ellurakendamisel ja propageerimisel astutakse projekti Elu5x ehk Elukestev õpe eluviisiks osana.
Järgmise aasta kevadeni kestva Elu5x eesmärk on tõsta Eesti inimeste teadlikkust elukestva õppe võimalustest ning kujundada motivatsiooni eneseharimiseks.
Täismahus strateegiaga on võimalik tutvuda siin.