Värsked Noored Kooli vilistlased plaanivad õpetajatena jätkata

«Umbes 70 protsenti vilistlastest on jäänud tööle koolidesse, lisaks õpetajatele on vilistlastest sirgunud kaks õppealajuhatajat ning üks direktori kohusetäitja. Värskelt lõpetanud kolmandast lennust on plaaninud kindlalt jätkata koolis pooled osalejad,» ütles programmi kommunikatsiooni- ja värbamisjuht Margus Ots.

Eestis on programmil olnud 30 partnerkooli, kus noored on õpetamas või õpetanud. Aastate lõikes on programmiga liituda soovijate arv kasvanud 76-lt kandidaadilt esimesel aastal 172-ni sel aastal. Konkurentsisõel on väga tihe, väljavalituid on olenevalt aastast 9-26, valituks osutub üks seitsmest kandideerijast.

«Tundub, et tänapäeva noored hindavad ametikoha valikul tähendusrikkust – teha midagi sellist, mis on ühiskonnale vajalik ning tõesti kellegi elu muudab,» sõnas Ots.

Ühiskonnale vajalik töö

Tema sõnul on noorte jaoks üheks olulisemaks motivatsiooniks kandideerimisel soov anda midagi ühiskonnale tagasi, mõjutada Eesti tulevikku ning samas end arendada. Otsa sõnul peaks osalejate motivatsiooniks olema hariduse kaudu oma õpilaste elu muutmine. Programmi kaudu soovitakse tuua haridussüsteemi edukaid noori, kes muidu õpetajaks ei hakkaks – üheks nõudeks on, et neil ei tohi olla pedagoogiharidust ega varasemat üle üheaastast õpetamiskogemust.

Kui algusaastatel oli Noored Kooli keskendunud ainult andekate noorte kooli õpetajaks suunamisele ja nende koolitamisele, siis üha enam muutub olulisemaks ka vilistlasprogramm, mis suunab osalejaid pärast kaheaastast õpetajakogemust haridussektoris üha suuremat vastutust võtma, näiteks uusi osalejaid välja koolitades ja toetades.

Programmi visiooniks on tagada igale lapsele Eestis väga hea haridus. Õpetajate, eriti noorte õpetajate, vähesus on vaid üks probleeme, mida lahendada püütakse. Praegu püüab programm teha rohkem koostööd venekeelsetesse koolidega, et vähendada eesti- ja venekeelsete koolide tulemuste vahel haigutavat lõhet.

Noored Kooli pikemaajalisem eesmärk on tuua ühiskonda haridusteadlikke kodanikke, kes erinevatel erialadel tegutsedes tooksid haridusellu positiivseid muutuseid. Kaheaastase koolikogemusega vilistlane väärtustab hariduse ja õpetajaameti olulisust noore inimese arengus ja toetab tõenäolisemalt oma tegevustega Eesti haridust ning tõstab ka õpetajatöö kuvandit.

Programmis osalejad õpetavad reeglina põhikoolis. Vastavalt kooli vajadustele ja osaleja taustale on võimalik ka muudes vanuseastmetega töötamine. Aine valik sõltub osaleja erialasest taustast ning valikuprotsessis tehtava ainealase testi tulemustest. Näiteks õpetavad majandusharidusega noored koolides matemaatikat, keskkonna- või tehnikaharidusega noored loodusaineid, õigus- ja sotsiaaltaustaga inimesed ajalugu ja ühiskonnaõpetust.

«Noored Kooli õpetajad on väga erineva erialase taustaga ning alati ei kattu osaleja ülikoolis õpitud eriala õpetatava ainega, kuid tugevad puutepunkt on vajalik. Kuna alati ei saa aineid üks-ühele siduda, siis lähtume kandidaadi varasemast töökogemusest, ülikoolis läbitud ainetest kui ka tema isiklikust huvist,» selgitas Ots.

Ainealase pädevuse tagamiseseks juhendavad osalejaid Tallinna Ülikooli ainedidaktikud. Noorte ettevalmistamiseks viiakse läbi intensiivne viienädalane ettevalmistuskoolitus ning kahe aasta jooksul osalevad nad iga kahe nädala tagant samuti õpetaja- aga ka juhtimiskoolituse seminarides. Kokku omandavad nad kahe aasta jooksul 60EAP eest Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse aineid ning soovijatel on võimalik hiljem jätkata õpetajakoolituse magistriõppes.

Noored õpetajad visati päästerõngaga vette

Noored Kooli programmiga liitusid 2009. aastal Kersti Kukk ja Helen Sabrak, sel aastal nende lend lõpetas. Kukk töötas kaks aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana Kose Gümnaasiumis ning Helen Sabrak õpetas Tallinna Kunstigümnaasiumis ajalugu. Kooli 51. lennu õpilased kirjeldasid teda aastaraamatus järgmiste sõnadega: «Särasilmne õpetaja, kes pooldab ebatraditsioonilisi ja väga huvitavaid õppemeetodeid. Kõigi lemmikõpetaja.»

Oma ettevalmistusega jäid mõlemad noorõpetajad üldiselt rahule ning tõstsid eriti esile praktilist poolt. «Arvan, et ettevalmistust pole kunagi piisavalt, klassi ette jõudes on ikka tunne, nagu visataks liiga ootamatult vette,» nentis Kukk. «Loomulikult, meid visati vette, aga koos ujumisrõngaga. See ongi Noored Kooli programmi võlu, et meie ei tegele õppimise ja õpetamisega ainult teoreetiliselt vaid koos väga professionaalse tugimeeskonnaga läheme seda kohe reaalsesse ellu kogema,» lisas Sabrak.

Suvekool ja seminarid keskendusid teemadele, millega noor õpetaja koolis kõigepealt kokku puutub. Tööperioodi jooksul olid kättesaadavad ainedidaktik ja juhendajad kõigis vajalikes teemades. Sabrak tõi näite endaga samal ajal tööle asunud riikliku õpetajakoolituse saanud noore õpetaja ahastusest ja kimbatusest.

«Tema pole neid praktilisi asju oma koolist saanud, mida mina talle tutvustasin, tema tundis end üksi kooli raskuste ja küsimustega, minul oli aga juba tohutu pagas praktilisi meetodeid ja nippe ning suur meeskond seljataga,» kirjeldas ta.

Kahes vahetuses töö

Koolis õpetamise ja koolituste kõrvalt osalistele suurt muuks aega ei jäänudki. «Esimest aastat kooli minevale õpetajale on täiskoormusega töötamine tegelikult justkui kahes vahetuses täisajaga töötamine. Esmalt kaheksa tundi koolis ja siis pärast kaheksa tundi kodus järgmise päeva ettevalmistust. Kui lisada juurde veel õpingud, siis midagi selle kõrvalt teha kõlab utoopilisena,» rääkis varem Eesti Energia kommunikatsioonijuhina töötanud Helen Sabrak. Tema hinnangul ületas õpetajatöö koormus varasema töö pinge, vastutuse ja ajakulu.

«Noore õpetaja jaoks on kindlasti raske ettevalmistustöö mahukus. Esimesel aastal me muud ei teinud oma kursusekaaslastega, kui et andsime tunde, tulime koju, magasime, sõime ja asusime järgmise päeva tunde ette valmistama. Ja nii iga päev. Nädalavahetusel olid koolitused. See tempo on hull! Iga õhtu kell üks-kaks magama, tundega, et ikka pole veel nii head tunnid ette valmistatud, kui tahaks, hommikul kell kuus üles ja jälle tundi,» kirjeldas Sabrak.

Paralleelselt tööga koolis toimusid regulaarsed õpetaja- ja liidrikoolitused Eesti parimate õppejõudude poolt, kus lisaks õpetamisoskustele pöörati suurt tähelepanu ka juhtimisoskuste arendamisele. See suurendab huvi programmi vastu ka neis, kes pärast kaht aastat õpetajatööga jätkata ei kavatse. Tööandjate jaoks võib programmi läbimine märkida kvaliteeti – noor inimene on läbinud karmi konkurentsi ja tegelenud kaks aastat gruppi mõjutamise ning juhtimisega. See peaks tagama head esinemis-, suhtlemis- ja probleemilahendamisoskused, varajase suure kogemuse ja enesearengu. Lisaks saavad nii programmis olijad kui ka lõpetanud läbi katuseorganisatsiooni Teach for All rahvusvahelisi koolitusvõimalusi. Alahinnata ei saa ka inimfaktorit, korraldajate sõnul teevad programmi atraktiivseks ka osalejad ise, sest aktiivsed ja võimekad noored inimesed leiavad selle kaudu endasarnaseid kaaslasi ja sõpru kogu eluks.

Noored õpetajad ise hindasid kõrgelt koolitusi, mis andsid oskused esinemiseks, enesekehtestamiseks, läbirääkimiste pidamiseks, ajajuhtimiseks ja planeerimiseks.

«Need aastad on andnud mulle kordumatu kogemuse. Me oleme veetnud kaks aastat koos haridusest filosofeerides, Eesti hariduselu liidritega kohtudes, nende ideid kuulates ning kogenud igapäevaelu Eesti koolides,» sõnas Helen Sabrak.

«Kaks aastat koolis õpetamist on mind väga palju arendanud ja andnud võimaluse töötada koos väga inspireerivate õpilastega väga vahvas meeskonnas. Ma ei oleks kunagi osanud arvata, et õpilastest saavad minu senise elu ühed suuremad õpetajad. Noored Kooli programmi koolitusgraafik oli väga tihe, seega võin julgelt öelda, et need kaks aastat on minu jaoks olnud äärmiselt intensiivsed ja arendavad,» ütles Kersti Kukk.

Kuke sõnul suutis ta õpetajana head suhted sisse seada nii vanemate kolleegide, koolijuhtkonna kui ka õpilastega. «Konflikte meil ei tekkinud ning nad olid väga abivalmid, pakkusid nii oma õppematerjale kui ka lihtsalt head nõu, samas jätsid piisavalt vabad käed ise proovimiseks ja katsetamiseks. Mulle väga meeldis selles kollektiivis töötada,» kiitis ta Kose Gümnaasiumit.

Tema lennukaaslaste kogemuste põhjal on koolid väga erinevad. Oli koole, kus väga toetav meeskond andis noorele õpetajale mentori ning lasi kogenumatel õpetajatel algul tunde jälgida. Need koolid olid huvitatud oma uute õpetajate arengu toetamisest. Samas esines ka koolijuhte, kes mitte kordagi oma noorelt õpetajalt ei küsinud kuidas tal läheb, kes kordagi ei käinud ta tunde vaatamas. Neis koolides pidid õpetajad ise hakkama saama, ilma koolipoolse abi ja toetuseta.

Noorõpetajad kavatsevad haridusvaldkonnas jätkata

Kahele õpetaja-aastale tagasi vaadates nentisid mõlemad, et rõõmu tekitas õppeprotsessi nägemine ning see, et õpilastel oli tundides hea olla ja uusi teadmisi omandada. Üllatusi valmistasid nii õpilaste nutikus, inspiratsioon ja motivatsioon, mida lastega töötamine pakkuda suutis ning õpetajatööga kaasnevad pidevad ootamatused.

Kersti Kukk kandideeris programmi, kuna ülikoolis omandatud eriala, ajakirjandus, ei sobinud talle. Kukk arvas, et haridusvaldkond on see, kuhu ta suudab ja tahab panustada, lisaks tundus õpetamine tähendusliku tööna.

Ka Helen Sabrak märkis õpetajatöö tähenduslikkust kui olulist põhjust. Ta oli väiksest peale õpetajaametist unistanud ning see soov püsis ka pärast ülikoolihariduse omandamist ja tööd suhtekorraldusvaldkonnas.

«Mind ahvatles väga teha tähenduslikku tööd, teha midagi, mis muudab elusid, teha tööd, millest on maailmale tõeliselt kasu. Kuna mul oli õpetaja töö suhtes suur aukartus ja mul ei olnud õpetajakutse magistrit, siis üksi ma seda teha poleks kohe tihanud,» põhjendas ta Noored Kooli programmiga liitumist.

Sabrak selgitas, et sai proovida oma unistuste tööd ning veendus, et õpetajatöö on ka tegelikult see, millega ta tegeleda tahab, mitte ainult ettekujutlus.

«Sain kinnituse, et selles valdkonnas on tohutu potentsiaal. Me näeme koos oma lennukaaslastega palju asju, mis ei ole veel kaugeltki korras ja meid tiivustab unistus sellest, et iga laps Eestis võiks saada väga hea hariduse ning innustava kogemuse koolist,» sõnas ta. Sabrak lisas, et loodab Eesti haridust edendada nii õpetaja kui ka suurema süsteemi tasandilt.

«Kõige rohkem kurvastas see, kui nägin, et väga võimekas õpilane ei taha või saa sotsiaalmajanduslikel või muudel põhjustel oma potentsiaali rakendada,» rääkis Kukk. Ka tema on kaheaastase õpetajatöö järel kindel, et koolitöö ja haridusvaldkond on talle südamelähedased. Ta läheb uuel õppeaastal Hollandisse abiõpetajaks. Edasine on veel lahtine, kuid ta oli kindel, et see saab olema seotud haridusega, tulevastest palganumbritest olenemata.

2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt ellu kutsutud Noored Kooli programm põhineb Teach For America haridusliikumisel. 1989. aastast on ligi 30 000 Ameerika parimate ülikoolide lõpetajat õpetanud riigi kehveimates koolides. Idee algataja Wendy Kopp, ajakirja Time poolt 100 mõjukaima inimese hulka valitu, külastas märtsis Eestit ning jäi Noored Kooli programmiga väga rahule. USA Teach for America ja Inglismaa Teach Firsti järel loodi Eesti programm kolmandana, praegu tegutseb üle maailma 19 analoogset liikumist, Austraaliast Lõuna-Ameerikani ja Malaisiast Liibanoni ja Lätini.

«Tagasiside on olnud positiivne nii osalejate, koolide kui ka koostööpartnerite poolt ning Noored Kooli soovib anda oma panuse Eesti haridusväljakutsete lahendamisesse ka edaspidi,» sõnas Ots.

Sihtasutus Noored Kooli korraldab ka «Tagasi kooli» nädalat, mille kaudu on viimastel aastatel tuhandeid inimesi koolides külalisõpetajana tunde andmas käinud. Algatuse üks eeskõnelejatest on president Toomas Hendrik Ilves, ettevõtmisest on osa võtnud nii poliitikud, ettevõtjad, kunstnikud kui ka ajakirjanikud ja teiste elualade esindajad.