Avaliku sektori palgad saavad täpsemad jooned

Rahandusministeerium tõi möödunud aasta personaliandmete põhjal välja, et 2010. aastal ametnike arvus ja avaliku sektori palgakulus suuri erinevusi aasta varasemaga võrreldes pole – või kui, siis kokkuhoiu poole. 2009. aastal oli riigiasutustes koosseisulisi töötajaid 35 690 ja mullu 34 581. Palgakulu oli 2009. aastal 428 miljonit eurot ning mullu 407 miljonit eurot. «Sellise suurusjärguga riigiasutused ka aastat planeerisid,» kinnitas rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm, et üllatusi ei olnud.

Kui varem kogus rahandusministeerium igal kevadel andmeid riigiasutuste möödunud aasta palkade kohta ja sai kokkuvõtteks tabelid iga ministeeriumi ja riigiasutuse keskmiste palganumbritega, siis nüüd on sellest lõplikult loobutud. «Esiteks, kuna 2010. aastal enam drastilisi personalimuutusi ei toimunud – ei palga ega koosseisu osas, siis pidasime mõttekaks seda mitte teha. Teiseks jõudsime järeldusele, et selline käsitöö – sest seda tegid personalijuhid käsitsi - sisuliselt meile midagi ei anna,» selgitas Helm.

Nimelt saadakse nii suuruse kui valdkonna poolest väga erinevate asutuste palkade kokkulöömisel suhteliselt abstraktsed numbrid, mis ei ole omavahel võrreldavad. «Millest need palgaerinevused tulenevad, nende numbrite pealt me järeldada ei saa.» Peale selle pole Helmi sõnul ministeeriumide keskmisi palku reaalselt otsustusprotsessis ka kasutatud. «Nii et me saime mingi pildi - tornid seisavad kõrvuti - aga see ei ütle, kuhu ja kui kiiresti me nüüd edasi jooksma peame, sest andmeid on selleks liiga vähe.»

Sellega selgitabki Helm vajadust kogu riigiametnike palgasüsteem põhjalikult korrastada, mida uue avaliku teenistuse seadusega kavandataksegi.

Kui praegu makstakse riigiametites palka positsioonipõhiselt ja ametnikud jagunevad noorem-, vanem- ja kõrgemametnikeks, siis on Helmi sõnul raske võrrelda, kas nad saavad võrreldes tööturuga ka õiglast palka.

Helm analüüsis eelmisel aastal riigiasutuste tugiteenistujate kohta käivat infot. «Sain teada, et keskvalitsuses on haldustöötajaid ligi 1800 ja nad saavad keskmiselt 9300 krooni palka. Aga mis ma selle infoga peale hakkan? Suurt mitte midagi! Ma ei usu, et logistikaga tegelevale või haldusjuhile nii vähe palka makstakse, kindlasti on nende töötajate hulgas ka koristajad, kes selle numbri alla viivad,» põhjendas ta, miks ilma detailse taustinfota selline võrdlus midagi ei anna.

Tema hinnangul tuleks töötajaid nii riigiasutuste sees või omavaheliselt, aga ka laiemalt tööturuga võrdlema ikka ametipõhiselt. Näiteks võiks võrrelda eraldi juristide palgataset ja isegi siin sisulisemalt, kas tegu on õigusloomega või lepinguõigusega tegelevate juristidega. Samuti saaks näiteks avalike suhete spetsialiste eraldi paremini erasektoris olevatega võrrelda.

«Palgasüsteemi korrastamine käib paralleelselt meie tugiteenuste projektidega, mis tähendab, et kogu andmehaldus läheb automaatseks ja nii-öelda reaalajas võrreldavaks, siis saame varsti rääkida mitte sellest, millised palgad olid meil aasta tagasi, vaid võtame andmebaasist kasvõi 1. jaanuaril välja, missugune ametikoht millist palka saab,» näitlikustas Helm. «Sellise info põhjal saame analüüsida, kas konkreetsetel ametikohtadel on palgaga probleeme ja võrrelda, kuidas õigeaegselt reageerida tööjõuturul toimuvatele muutustele.»

Helmi hinnangul annab muudatus abivahendi juhtidele, et nad saaksid külmutatud tegevuskulude raames teha paremaid otsuseid. «Vaatame, mis toimub aasta-kahe pärast, kui palju inimesi on suudetud tööl hoida. Mul on tunne, et selleks ajaks peaksime väga selgelt saama juhtidele anda infot, kus on probleemid. See ei saa olla lahendus, et mitu aastat pole palkadega midagi tehtud ja nüüd tõstame kõigil ühtlaselt palka 3, 5 või 10 protsenti. Avastame, et oih, inimesed on laiali jooksnud, vaja ruttu midagi teha!»

Valitsuse tegevuskavas on uue avaliku teenistuse seaduse esitamine ette nähtud tänavu sügisel, kuid uut palgasüsteemi nii üleöö valmis ei saa. Helm hindas, et ametikohtade liigitamine ning süsteemi juurutamine võtab ehk aega paar aastat.

Erinäolised ametikohad

«Palgasüsteemi korrastamisega oleme tegelenud juba julgelt aasta, püüdes kategooriaid kokku leppida, rääkides asutuste ja personalijuhtidega. See on paradigma muutus, mis üleöö ei toimu,» tõdes Helm. «Juba selle usu tekitamine, et proovime omavahel sildu luua ja infot vahetada - see tahab veenmist.» Seetõttu ongi uue palgasüsteemi juurutamist Helmi hinnangul kõige lihtsam alustada tugivaldkondadest, miks mitte just personalijuhtidest, kes pärast selle süsteemi ka oma asutustes selgeks rääkima ja sisse viima peavad.

«Eesti omapära on, et meil on väike riik ja palju väikseid asutusi, kus inimesed tegelevad väga mitme tööga, nii et peensusteni võrreldavaks me seda taset ei saagi viia. Ma olen ka veendumusel, et peab jääma juhi otsustusvabadust ja keskvalitsusest ei saa täpselt öelda, et mingi ametikoht, näiteks raamatupidaja, saab täpselt nii palju palka riigilt,» lisas Helm.

Teisalt mingi ootus ühtlustamiseks siiski on nii maksumaksjate poolt kui ka raha otstarbeka kulutamise nimel. «Meie, see tähendab rahandusministeerium, peab suutma toota riigiasutustele sellist taustinfot, mida juhtidel on võimalik personaliotsuste tegemisel kasutada,» sõnas Helm. «Praegu on juht palgastatistika mõttes kõnelustes üksi - nii tööletulijate kui töölolijatega.»