/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Eelmisel laupäeval kihutasid tuletõrjujad Kadrioru pargi tagumisse nurka, kus leekides oli üks tuba kunagise aadlipreilide pansionaadi hoonest, mille linn on andnud kasutada sihtasutusele Vene Muuseum.
Vandaalid süütasid vene muuseumi maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niikaua kui sihtasutus hoone korrastamiseks ja seal muuseumi avamiseks raha otsib, seisab maja tühjalt ning on kutsumata külaliste meelevallas.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Annika Koppeli sõnul sai häirekeskus laupäeval kell 18.49 teate, et Koidula 23 hoone ühest teise korruse aknast käivad leegid välja.
«Tulekahju tekkis ilmselt lahtise tule kasutamisest. Päästjad sisenesid hoonesse teise korruse aknast, sest maja uks oli suletud,» rääkis Koppel. Eile polnud maja uks mitte ainult lukust lahti, vaid kutsuvalt pärani. Sellest ajast, kui seal asus kool, on majas palju raamatuid ja muud tuleohtlikku kraami ning arvestades paljude kutsumata külaliste jälgi on üsna hämmastav, et hoones varem tulekahjusid pole olnud.
Majas on vähemalt kümmekond ahju, mille metallist uksed on ilmselt metallikrattide saagiks langenud. Riiulitel olnud õpikud ja muud raamatud, on keegi lausa metoodilise järjekindlusega sealt põrandale lükanud. Mitu esimese korruse akent on ära lõhutud ning kogu majas valitseb paras segadus.
Sihtasutuse Vene Muuseum juhatuse esimehe Sergei Ivanovi sõnul põlengust suurt kahju ei sündinud, sest tulevase muuseumi varad viidi majast juba mõne aja eest minema. «Teisel korrusel oli jah tulekahju, päästjad tulid õnneks kiiresti ja kustutasid ära. Kannatada sai ainult üks tuba, kus polnud midagi väärtuslikku. Muuseumi varad viidi hoonest ära juba talvel,» rääkis Ivanov. Praegu taotleb sihtasutus linnalt raha selleks, et konserveerida maja paariks aastaks, kuni õnnestub Euroopa struktuurifondidest raha saada.
«Majas pole praegu ei vett, kanalisatsiooni, ega elektrit, üldse mitte midagi. Möödunud aastalt püüdsime raha saada nii EASilt kui Euroopa struktuurifondidelt, aga ei õnnestunud, sest Tallinna linn oli kultuuri ja turismi suunalt juba raha saanud. Järgmine raha taotlemise võimalus avaneb 2013. aastal. Meil oleks maja remondiks vaja umbes 40-45 miljonit krooni,» selgitas muuseumi rajamisega üle kümne aasta tegelenud poliitik.
See, et kõrvalises kohas tühjana seisvasse majja sisse tungitakse ja seal lagastatakse, on Ivanovi sõnul paratamatus. «Me paneme uksed ja aknad kinni ja lindid ette, aga kogu aeg tõmmatakse eest ära ja lõhutakse lahti. Kuna majas elektrit ei ole, siis ei saa sinna ka valvesignalisatsiooni panna. Varem oli meil seal koeraga valvur, aga majas pole ei elektrit, vett ega kanalisatsiooni. Me ei saa ühtegi inimest sinna valvama panna. Ainus võimalus on, et linn leiab konserveerimiseks raha,» lausus Ivanov.
Kultuuriväärtuste ameti kultuuriosakonna juhtivspetsialisti Ene Vohu sõnul kulub tulevase muuseumihoone konserveerimiseks umbes 350 000 krooni ning selle raha loodab amet linna tänavusest teisest lisaeelarvest saada.
«Selle raha eest saaks aknad-uksed korralikult kinni ja kogu maja valve alla. Ma leian, et see on nii vajalik kulutus, et vast järgmises lisaeelarves leitakse sellele raha,» lausus Vohu.
Kui vene muuseumi hoonega liiguvad asjad aeglaselt, siis muuseumi sisuline arendamine läheb läheb Ivanovi sõnul hästi. Sihtasutus tegutseb praegu Estonia puiesteel. Seal hoitakse ka muuseumi varasid, millega käib praegu tõsine sisuline töö, et selleks ajaks, kui muuseumihoone ükskord valmis saab, oleks sinna ka midagi sisse panna.