Fotod: Tallinna vanausuliste palvela sai lõpuks korda (1)

„Restaureerimine on lõpuks valmis. Ikoonid, ikoonikapid, lühtrid, kõik ruumid on ära restaureeritud. Palvela ei ole kunagi varem nii ilus, puhas ja hubane olnud,” ütles vanausuliste koguduse juht Pavla Repkina.

Muinsuskaitse valdkonda kureeriv abilinnapea Andrei Novikov tõdes samuti, et nüüd võib öelda, et palvela on lõpuks valmis. „Loomulikult ei saa ükski ehitis kunagi lõplikult valmis. Igal asjal on oma elutsükkel ja mingil ajal tuleb asju hakata remontima. Aga tänaseks on sellest hoonest saanud omaette väärtus. Selle kultuuriline taust on samuti väga omapärane, ühtegi teist analoogilist hoonet pole ei Tallinnas, Harjumaal ega kaugemalgi,” lausus Novikov.

„Nagu näitab Tallinna praktika, siis kirikuhooned, mis on taastatud, mis on saanud uue sise- ja välisilme, milles on paranenud ka olmetingimused, on mõjunud nii, et ka kogudused suurenevad. Aga kui koguduseliikmete arv kasvab, siis läheb kirikutel aina paremini ja paremini. Tegelikult on ka minu soov teile, et teie kogudus kasvaks. Et Eesti mõistes nii ainulaadsed kultuuritraditsioonid säiliksid,” ütles Novikov koguduse juhile.

Tallinna muinsuskaitse juht Boris Dubovik meenutas, et kui ta esimest korda Kibuvitsa tänaval käis, polnud alguses võimalik aru saada, et tegemist on pühakojaga. „Aga nüüd ma olen selle hoone üle väga uhke. Kasutage seda ja kutsuge aga rohkem külalisi, et võimalikult paljud inimesed seda näeksid,” soovitas Dubovik.

„Täna on see hoone linnaosavalitsuse bilansis ja ma luban, et me seisame koos selle eest, et see säiliks ka tulevastele põlvedele,” ütles Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe.

Novikovi sõnul on vanausuliste palvela üks kahest linnale kuuluvast pühakojast. „Vahepeal oli neid kolm, aga linn kinkis ühe hoone – Toomkiriku – selle kogudusele. Teine linnale kuuluv on Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik Vanasadama lähedal Paadi tänaval,” rääkis abilinnapea.

Esimesed andmed Tallinna vanausuliste kohta pärinevad juba 18. sajandist ning esimene palvela rajati Tallinna 1807. aastal. Kibuvitsa tänava palvela ehitati 1930. aastal koguduse liikme annetatud krundile. Hoone laskis ehitada luterlane Ado Mäeberg, sest selline oli olnud tema vanausulise abikaasa viimne soov.

Hoone laienduse ja ikonostaasi projekti autor oli Nikolai Thamm noorem, kes oli ka „Russalka” monumendi arhitekt. 1960. aastatel kaotas lihtne kogudusehoone kõik oma funktsioonile viitavad elemendid, sealhulgas sibulkupliga torni.

Kümmekond aastat tagasi tunnistati palvela Tallinna muinsuskaitse soovitusel kultuurimälestisteks. Kristiine linnaosa valitsuse bilanssi kuuluv hoone otsustati taastada sellisena, nagu see oli 1930. aastatel. 2007. aastal alustati ka vanausuliste palvela ikoonide restaureerimist, millegi jõuti lõpule möödunud aastal.