/nginx/o/2011/03/08/533263t1hb02b.jpg)
Riigikogu aseesimees, Balti Assamblee president Laine Randjärv esines täna Hollandis Haagis pöördumisega Beneluxi parlamendi istungjärgu poole, öeldes, et Euroopa peamine väljakutse pole tänapäeval enam sõjaoht või vajadus taastada demokraatiat Euroopas.
«Täna tuleb seista vastamisi keerukate ja mitmemõõtmeliste väljakutsetega nagu kliimamuutused, terrorism, illegaalne migratsioon, energiaturvalisus, pingeline rahanduspoliitika, vananev elanikkond, organiseeritud kuritegevus ja palju muud,» rõhutas Laine Randjärv ja kordas Herman van Rompuy poolt aasta tagasi esitatud küsimust Euroopa integratsiooni tuleviku ja tema rolli kohta globaalses kontekstis. «Kas oleme geopoliitilisel ookeanil nagu 27 laeva 27 kapteniga? Või oleme ühes paadis ühtse Euroopa lipu all,» vahendas riigikogu pressiesindaja Randjärve sõnu.
Randjärv toonitas, et Beneluxi koostöö on inspireeriv näide sellest, kuidas kolm riiki, hoolimata oma suurusest, on suutnud mõjutada Euroopa otsuseid ja kes oma seisukohtade koordineerimise ning ühiste initsiatiivide abil on tugevdanud oma rolli Euroopa Liidus. Balti perspektiivist on oluline moodustada laienenud Euroopas ühistele huvidele põhinevaid koalitsioone, et lahendada nii olemasolevaid kui ka tulevasi probleeme.
«Seepärast on mul Balti Assamblee presidendina eriti hea meel esile tõsta, et täna allkirjastasime me meie parlamentaarsete organisatsioonide vahel uue koostööleppe. Ehkki nii mõnigi võib olla skeptiline, et mida need kuus Euroopa väikeriiki ka suudavad, pole keegi kunagi liiga väike. Ja neil kuuel väikesel riigil on kõrgelt arenenud koordinatsiooni- ja koostöömeel, mis aitab neil saavutada rohkem võimu ja mõjukust. Peame vaid ühendama oma erinevates valdkondades ja erinevatel tasanditel tehtavad pingutused, et liigutada protsesse endale soovitavas suunas. Väiksed või suured, kuid vastutust kannavad kõik,» rääkis Randjärv.
Hommikusel Balti Assamblee presiidiumi istungil tutvustas Randjärv kolleegidele Eesti ettekujutust sellest, kuidas uuendada Balti Assamblee koostööd ja struktuuri. «Möödunud 20 aasta jooksul on Balti riikides taastatud riiklik iseseisvus ja parlamentarism, meist on saanud täieõiguslikud liikmed Euroopa Liidus ja NATOs. Tähistame tänavu omariikluse taastamise 20. aastapäeva ja Balti Assamblee 20. sünnipäeva, teeme kokkuvõtteid saavutatust ja vaatame tulevikku,» ütles ta.
«Arvestades muutunud olukorda tuleks edaspidi enam keskenduda sellele, et kolme väikeriigi hääl kõlaks valjemalt Euroopa Liidus, et meie koostöö toimuks koordineeritult nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt parlamentide ja valitsuste vahel. Balti Assamblee delegatsioonid tuleks moodustada vastavuses parlamendikomisjonidele,» selgitas Randjärv.
Eesti delegatsioon sai Balti Assamblee presiidiumilt mandaadi töötada välja ettepanekud Balti Assamblee põhikirja muutmiseks delegatsioonide moodustamise aluste ja komisjonide töövaldkondade osas arvestades Euroopa Liidu prioriteete.