/nginx/o/2011/06/14/628796t1h8aa4.jpg)
Toomas Hendrik Ilves kutsus täna presidendi kantselei roosiaeda mitusada küüditamise ohvriks langenud inimest.
Ilves küüditatutele: saite võitu suurimast kurjusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuvõtule olid kutsutud Eesti Memento Liidu nimekirjas olevad 1941. aasta 14. juunil küüditatud, kellest praegu on elus ligi 600 inimest.
Ilvese sõnul said küüditamisi ja teisi okupatsioonide ajal tehtud kuritegusid Eestis tunda ühel või teisel moel kõik inimesed. «Julmus prõmmis kõikide Eesti kodude ustele, kurjus hakkas murdma kõiki südameid,» rääkis ta.
Ilves tunnustas küüditatud kaasmaalaste sitkust ja jõudu pärast Siberi-aastaid Eestis uuesti alustada. «Teie enam ei kartnud, sest olite suurima kurjusega kokku puutunud ja sellest üle olnud, sellest võitu saanud,» rääkis ta. «Koos sellega näitasite eeskuju kõigile teistele. Ja teete seda tänaseni. Sest teie juuresolekul on päris keeruline kurta, et elu on ränk või raske. Peale teie ei ole kellelgi seesuguseks kurtmiseks moraalset õigust.»
Ilves tänas kokkutulnuid Eesti Vabariigi nimel ning kutsus üles mäletama süütuid ohvreid, kes küüditamist üle ei elanud.
Riigipea meenutas, et küüditamised puudutasid lähedalt temagi suguvõsa, sest kogu ta emapoolne pere oli 1941. aasta suvel küüditatute nimekirjas, kuid neid hoiatati. Ilvese diplomaadist vanaonu Hans Rebane hüppas vangilaevalt merre ja pääses, kuid isapoolsed sugulased küüditati 1949. aastal.