Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2011/06/13/626994t1hc190.jpg)
«See oli viimane kord, kui ma oma isa nägin,» meenutab järjest vaiksemaks muutuva ning lõpuks lausa katkendliku häälega 83-aastane Eha Kay Uibo (snd Lamp) saa-tuslikku päeva, kui ta 1941. aasta 14. juuni varahommikul koos kuue venna, isa ja tuhandete teiste eestlastega Siberisse küüditati.