/nginx/o/2008/07/24/59598t1hfcca.jpg)
47 Venemaa sõjaväepensionäri saatsid Euroopa Inimõiguste Kohtule Strasbourgis kaebused Eesti riigi keeldumise peale maksta neile Eestis väljateenitud pensioni.
Sõjaväepensionärid kaebasid Eesti inimõiguste kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe aasta jooksul käisid sõjaväepensionärid Eestis läbi kõik kohtuastmed, kuid kõikjal keelduti nende kaebuste rahuldamisest, vahendasid ERR Uudised ajalehte MK-Estonia.
Inimõiguste Teabekeskuse juristi Mstislav Russakovi sõnul on probleemi juur 1994. aastal sõlmitud Eesti ja Venemaa vahelises kokkuleppes sotsiaalsete garantiide kohta Venemaa relvajõudude pensionäride, mille artikkel 5 kohaselt ei ole võimalik saada kaht pensioni üheaegselt.
Alates 2001. aastast hakkas Vene pool taotlema, et kokkuleppe artikkel 5 muudetaks ära, nii et Venemaa sõjaväepensionärid võiksid saada pensioni mõlemalt riigilt, nagu see on näiteks Lätis ja Leedus. Eesti lükkas need ettepanekud tagasi.
Vene saatkonna sotsiaalosakonna andmeil elab Eestis umbes 2000 sõjaväepensionäri, kellel saatkonna hinnangul oleks õigus saada Eesti pensioni.
Kaebuse kohaselt rikub Eesti Euroopa inimõiguste konventsiooni esimese protokolli artiklit 1, mis garanteerib vara kaitse, ja konventsiooni artiklit 14, mis keelab diskrimineerimise konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamisel.