/nginx/o/2008/11/06/90582t1h246a.jpg)
Tööturuameti korraldatavad koolituste riigihanked kukuvad sageli läbi, sest õppeasutused ei näe mõtet väheste õpilaste pärast ülikeerulist bürokraatiakadalippu läbida.
Bürokraatia jätab ümberõpet vajavad töötud koolitajateta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See paberipakk on nii hull, et kui koolitatavaid pole just kümme või kakskümmend, ei ole mõtet hakata hankes osalemisega vaeva nägema,» ütles tööturuameti Viljandimaa osakonna juhataja Peep Raju Sakalale.
Viimati kukkus Viljandimaa osas läbi autojuhtide õpetamise riigihange, mille ümbrikud avati eelmisel nädalal.
Säärastel puhkudel löövad pakkumusest ilma jäänud maakonnad sama saatusega naaberpiirkondadega kampa ja kuulutavad koos välja uue riigihanke, mille tingimused pole aga kuigivõrd kergemad.
Raju sõnul teine katse enamasti siiski õnnestub ja päris ilma koolitajata ei ole siinsed töötud veel jäänud.
«Ent niisugune süsteem aeglustab inimeste ümberõpet, sest uue riigihanke korraldamiseks kulub vähemalt kuu,» lisas ta.
Ka autokooli Madel juht Ivo Ibrus nentis, et koolitushankel kaasalöömiseks nõutav paberimajandus on meeletult keeruline ning kahel korral on ettevõttel õnnestunud koolitamise töö ka saada, ehkki alles pärast ootamatute vigade parandamist.
Näiteks ühel korral selgus dokumentide esitamise järel, et kirjutamiseks ei oleks tohtinud kasutada musta pastakat, sest see võimaldab kergesti originaali pähe koopiat esitada.
Paks dokumendipakk peletab ka suurkoole
Tihemini hangetel osalevatel suurtel õppeasutustel on seda sorti detailid paremini teada, samas ei taha nemadki kandideerimisega üüratu bürokraatia tõttu kuigi tihti vaeva näha.
«Kui kolmele inimesele otsitakse õpetajat, ei hakka me kahe sentimeetri paksust paberipatakat läbi hekseldama,» kinnitas Viljandi ühendatud kutsekooli direktor Tarmo Loodus.
Loodus märkis, et peale riigihankega kaasneva paberimäärimise on veel kaks probleemi, mis haridusasutusi tööturuameti tellitavatest koolitustest eemale peletavad.
Üks neist on see, et kui kolmekuulise kursuse jooksul kümnest osalejast viis töö leiavad ja õppimise pooleli jätavad, kaotab koolitaja osa algul kokku lepitud tasust. «Nagu mina oleksin süüdi, et inimene ära läheb!» imestas Loodus.
Arusaamatud nõuded
Teiseks nentis Loodus, et riigihangete korraldamisega tegelevad inimesed pole kõigi erialade puhul küllalt kompetentsed ning seavad seetõttu niisuguseid tingimusi, mis ei võimalda koolidel neist osa võtta.
Näiteks ühel veoautojuhtide koolituse hankel oli segi aetud veoauto juhtimise õiguse ja kutselise autojuhi tunnistusega seonduv.
Loodusele sõnul on eriti arusaamatu see, miks sotsiaalministeeriumile alluvates asutustes on kord tunduvalt keerulisem kui haridusministeeriumi haldusalas.
Tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson selgitas, et haridusministeeriumi koolitustellimused lähevad peaaegu eranditult riiklikele õppeasutustele, kus iga eriala õpetamise maksumus on teada. Seevastu tööturuamet ostab koolitusteenust ka erafirmadelt ning parima hinna ja kvaliteedi peaks tagama just konkurss.
Eriti suurt tähelepanu tuleb läbipaistvusele ja ausale konkurentsile pöörata seetõttu, et amet kasutab töötute ümberõppeks Euroopa sotsiaalfondi raha.