/nginx/o/2011/06/08/618210t1h2edf.jpg)
Saaremaa muuseum ei olnud nõus korraldama äsja ilmunud ja sõjajärgsest metsavendlusest pajatava raamatu «Elmar Ilp. Veri mu kätel» esitlust, kuna peab teose kontseptsiooni kaanetutvustuse järgi vastuvõetamatuks.
Muuseum keeldus metsavendlusest rääkiva raamatu esitlusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu kirjastaja, Eesti Ajalookirjastuse toimetaja Valdek Kiiveri sõnul saatis ta möödunud nädalal Saaremaa muuseumi teadusdirektorile Olavi Pestile raamatu lühitutvustuse ning tundis huvi võimaluse vastu korraldada muuseumis teose avalik esitlus, kuid sai oma üllatuseks äraütleva vastuse, kirjutab Meie Maa.
Saaremaa muuseumi teadusdirektori Olavi Pesti väitel keeldunud ta metsavendluse-teemalise raamatu esitluse korraldamisest kaanetutvustuse põhjal. Raamatu tagakaanele on trükitud Martin S. Kulli nime all tekst, mille esimene lõik kõlab järgmiselt: «Aastatel 1945–1950 terroriseeris Saaremaad metsavend Elmar Ilp, keda paljud peavad tänaseni suureks vabadusvõitlejaks. Tegelikult oli ta aga kõige kohutavam röövel, sadist ja sarimõrvar, kes Eestimaa pinnal iial kõndinud. Ühele oma toonastest kaaslastest on Ilp tunnistanud, et ta on tapnud enda arvestust mööda vähemalt 100 inimest.»
Pesti selgitas äraütlemist sellega, et kaanetutvustuse järgi tundub raamatu sisu väga kallutatud ning ta kahtlustab, et raamatu väljaandjad on seadnud kommertseesmärgi ja reklaamiga üle pingutanud.
Olavi Pesti sõnul lõpetab rahvusarhiivi töötaja Tiit Noormets praegu dokumentide kogumikku metsavendluse ajaloost ning sealt tuleb välja, et päris süütuid inimesi Ilp ei tapnud, vaid neid, kel olid nõukogude võimu esindajana süüteod kohaliku rahva vastu.