Tallinna ühistransport sai mullu ligi 57 miljonit krooni kahjumit

Tallinna linnavalitsus kavatseb kolmapäeval kinnitada Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsi (TAK) ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsi (TTTK) mullused majandusaasta aruanded.

TAKi majandusaasta lõppes mullu 19,9 miljoni kroonise kahjumiga, 2009. aasta lõpptulemuseks oli kasum 1,8 miljonit krooni. Aasta varem oli kahjum 96,9 miljonit krooni.

Ettevõtte müügitulu vähenes mullu 10,2 protsenti 441,5 miljoni kroonini. Äritulud moodustasid kokku 465,9 miljonit krooni, 2009. aastal oli vastav näitaja 504,3 miljonit krooni.

Ettevõtte kulud kokku ilma finantskuludeta moodustasid 481,4 miljonit krooni, 2009. aastal oli vastav näitaja 494,6 miljonit krooni. Kulud kahanesid 2,7 protsendi võrra. Kuludest
moodustasid tööjõukulud 225 miljonit krooni, vähenedes 7,4 protsendi võrra.

Finantskahjum oli 4,3 miljonit krooni, 2009. aastal oli see 7,9 miljonit krooni. TAK-i rahavood äritegevusest olid positiivsed summas 45,9 miljonit krooni, investeerimistegevusest negatiivsed summas 1,1 miljonit krooni ning finantseerimistegevusest
negatiivsed summas 39,8 miljonit krooni

2010. aasta lõpus oli TAKil kokku 336 linnabussi, neist 124 liigendbussi, 12 bussirongi ja 200 normaalbussi. Busside keskmine vanus oli 10,8 aastat. 2011. aasta alguses kuulutas TAK välja hanke 35 uue bussi soetamiseks. Busside saabumine on planeeritud 2012. aastaks.

TAK teenindas 2010. aastal 55 bussiliini. Bussiliinide liinikilomeetrite maht vähenes aasta jooksul 19,1 miljonilt liinikilomeetrilt 18,2 miljoni liinikilomeetrini. Tee-ehituse või
-remondi tõttu oli ajutisi ümbersõite kokku 24 liinil.

Tellimusvedusid tegi TAK mullu kokku 1,3 miljoni krooni eest, 2009. aastal 0,9 miljoni krooni eest. Töötajate keskmine kuupalk vähenes mullu üheksa protsenti 12 701 kroonini.

Aruandest nähtub, et ettevõtte juhtkond hindab 2010. aasta töötulemusi headeks, kuna täideti Tallinna linna tellitud töömaht liinikilomeetrites ja finantsiliselt lõpetati aasta positiivse
rahavooga.

TTTK 2010. majandusaasta lõpptulemuseks oli kahjum 36,9 miljonit krooni, mis oli 14,5 miljonit krooni väiksem kui 2009. aasta lõpptulemuseks olnud kahjum. Selleks aastaks prognoosib ettevõte 53 miljonit krooni kahjumit.

Audiitor märgib oma aruandes, et ettevõtte tegevuse jätkamiseks on vajalik, et osutatud teenuse tulu kataks osutatud teenuse kulud või aktsionär teeks toetusena sissemakse omakapitali vähemalt summas, mis kataks prognoositava rahavoo puudujäägi, milleks on
13,8 miljonit krooni.

«Auditi käigus ei saanud me kindlust, et ettevõtte jätkamiseks vajalik toetus on aktsionäri poolt tagatud. Ettevõtte tegevuse jätkuvus on sõltuv omaniku toetusest. 2010. aasta raamatupidamise aastaaruandes ei kajastu võimalikud muudatused, mida põhjustaks
omanikutoetuse katkemine,» lisas Rimess OÜ vandeaudiitor Mati Nõmmiste.

TTK 2010. majandusaasta aruande tegevusaruandes aktsiaseltsi juhatuse esitatud seisukoha kohaselt ei anna praegune üheaastaste lepingutega finantseerimine ettevõttele kindlust otsuste tegemiseks pikaajalises perspektiivis.

Mullu vedasid TTTK 77 trammi reisijaid neljal liinil ja 114 trollibussi kaheksal liinil. 2010. aastal sai TTTK reisijate vedamisest tulu 243,1 miljonit krooni, 2009. aastal oli
vastav näitaja 245,7 miljonit krooni, millest dotatsioon Tallinna linna eelarvest moodustas 158 miljonit krooni ja piletitulu 85,1 miljonit krooni.

Lisategevuste tulu kokku moodustas 8,8 miljonit krooni, 2009. aastal 10,5 miljonit krooni.

2009. aastaga võrreldes vähenesid sõitjateveo kulud 2010. aastal 21,2 miljoni krooni võrra ehk 6,9 protsenti. Sealhulgas vähenesid tööjõukulud 13,8 miljoni krooni, põhivara kulum üheksa miljonit krooni, finantskulud 3,3 miljonit krooni ning muud üld- ja halduskulud 0,4 miljoni krooni võrra.

Investeeringute olulise vähenemise tõttu suurenesid infrastruktuuri ja veeremi remondikulud ühe miljoni krooni võrra. Elektrienergia kulud suurenesid 4,3 miljoni krooni võrra.

Elektritranspordi keskmine vanus 2010. aasta lõpuks oli trammidel 25 aastat ja trollidel 13,9 aastat.

Töötajate keskmine kuupalk oli 13 137 krooni. Kuigi võrreldes 2009. aastaga keskmine palk suurenes 0,4 protsenti, siis töötajate reaalne sissetulek vähenes seoses osalise tööaja
kasutamisega.