/nginx/o/2010/04/28/357391t1h0e38.jpg)
Põllumeetele tekitasid mullu kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis.
Põldusid laastasid mullu enim haned
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku laekus mullu rändlindude tekitatud kahju hüvitamise taotlusi 35 põlluharijalt üheksast maakonnast, teatas keskkonnaamet.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul olid suuremad kahjutegijad kevad- ja sügisrändel peatuvad haned, vähem laekus teateid sookurgede ja valgepõsk-laglede kahjustuste kohta.
«Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimatel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,» märkis Talvi.
Tema hinnangul tuleneb see tõenäoliselt suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest, mis on tinginud muutused lindude käitumises. Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks rannaniitudele toituvad ka põllumaadel.
Keskkonnaamet hüvitab põllumeestele eelmisel aastal rändlindude tekitatud kahju summas, mis ületab 60 000 eurot (üle miljoni krooni).
Maakonniti on hüvitatavad kogusummad suurimad Jõgevamaal (üle 25 000 euro), Tartumaal (üle 15 500 euro) ning Läänemaal (üle 9000 euro).
Vastavalt kehtivale korrale hüvitatakse ühele taotlejale kahjusid aastas kuni 3196 euro ulatuses. Eelmisel aastal ületasid selle Euroopa Liidu seaduste järgi kehtestatud piirmäära kümme kahjutaotlust.
Suurimad ühele maaharijale põhjustatud kahjud ulatusid eelmisel aastal 8230 euroni.