/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/06/05/612766t1habbb.jpg)
Viljandimaal asuva Kildu põhikooli direktori Enn Siimeri sõnul lubab värske seadus venitada numbriliste hinnete panemisega 7. klassini, kuid nii lapsed kui vanemad nõuavad numbreid, mistõttu neid ka saavad.
Koolijuht: numbrilisi hindeid tahavad lapsed ja vanemad ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Traditsioonid sunnivad nii lapsi, vanemaid kui ka õpetajaid numbriliste näitude poole. Küllap õpetajate puhul ka mugavus,» kommenteeris Siimer.
«Lihtne on ühe numbriga hinnata, aga kui peaksid mõtlema, kuidas oma hinnangut sõnaliselt seletada ja veel kogu klassile - see pole enam lihtne.»
Tema sõnul on taoline kujundav hindamine isegi laiem kui ainult numbrilistest hinnetest loobuv süsteem. «Numbriline süsteem stimuleerib rivaliteeti ja individualismi, kujundav soodustab koostööd,» rääkis Siimer Postimees.ee'le.
«Isiklikult olen muidugi kujundava hindamise propageerija, kuid näen oma kooli õpetajate baasil, kui raske on seda ellu viia, sest ka lapsed ise ja vanemad nõuavad arvulisi hindeid.»
Numbriliste hinnete panemist 7. klassini edasi lükata lubav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sai vastu võetud mullu. Taanis näiteks hakatakse numbrilisi hindeid panema alles 8. klassis.