Uuring: Eesti paistab silma kultuurinormide leebusega

Ajakirja Science mainumbris avaldatud uuringus võrreldakse 33 riiki piiravuse-lubavuse skaalal ehk seda, kui jäigalt peetakse eri riikides kinni ühiskondlikest normidest.

Eesti on selles võrdluses üks kõige leebemaid, oma inimeste käitumisse vabamalt suhtuvaid ühiskondi – Eesti piiravust mõõtev indeks asub võrdluses tasemel 2,6, samas kui uuringu riikide keskmine on 6,5 ning uuringu kõige jäigem ühiskond – Pakistan – saab skooriks 12,3.

Nätsust marihuaanani

Võrdlus on pakkunud huvi eri riikide meedias Indiast Lõuna-Koreani ja muidugi Eestis. Näiteks Washington Postis avaldatud Associated Pressi lugu toob riikide piiravuse-lubavuse erinevuste seletamiseks sellise näite: Hollandis on marihuaana tarvitamine seaduslik, kuid Malaisias võib see kaasa tuua surmanuhtluse. Või teine näide: Ameerikas on nätsunärimine tavaline, kuid Singapuris piiratud.

Uuringu Eesti osa teostaja, TÜ isiksusepsühholoogia vanemteadur Anu Realo ütles Postimehele, et uuringutulemuste populaarsust võib ilmselt seletada asjaoluga, et need pakuvad järjekordse võimaluse kultuurierinevuste seletamiseks ja süstematiseerimiseks.

«Mõte on korrata seda uuringut üle-eestilise valimiga,» ütles Realo. Avaldatud uuringus Eesti kohta käivad andmed on kogutud tegelikult juba aastate eest. Sel juhul saaks täpsemalt uurida ka Eesti võimalikke piirkondlikke erisusi, mida kõnealune uuring ei näita.

Pika ajavahemiku küsitluse ja töö avaldamise vahel põhjustas see, et korraldajad soovisid teha võimalikult suurt riikide gruppi hõlmavat uuringut – üle maailma küsitleti ligi 7000 inimest. Realo isiklikul hinnangul võib Eesti ühiskond olla vahepeal muutunud veidi piiravamaks kui andmete kogumise ajal, sest norme on lisandunud kas või seoses ühinemisega Euroopa Liiduga. Kuid see on esialgu lihtsalt teaduri nn kõhutunne, mitte tõestatud fakt.

Uuringut Science’is kommenteerinud Briti Colombia ülikooli sotsiaalpsühholoog Ara Norenzayan märkis, et inimeste käitumisnormide teaduslik uurimine on põnev, kuid ka  vastuoluline, just seetõttu et see on niivõrd varieeruv.

Uuringumeetod ei piirdunud mitte üksnes küsitlusega (küsimused puudutasid hinnangut käitumise sobilikkuse kohta eri olukordades – 12 käitumisviisi 15 situatsioonis), vaid saadud tulemusi kõrvutati ka mitmesuguste teguritega, mis on ühiskondade kujunemist mõjutanud.

«Kokkuvõttes leidsid nad, et ühiskonnad, mis on enam pidanud kokku puutuma tänapäevaste või ajalooliste ohtudega, nagu piirkondlikud konfliktid, ressursipuudus või haigusetekitajad, reguleerivad karmimalt sotsiaalset käitumist ja karistavad kõrvalekaldeid,» märkis Norenzayan. «Samuti on niisugustes ühiskondades tõenäolisemalt välja kujunenud sotsiaalseid norme reguleerivad institutsioonid.»

Rahulik paik Eesti

Eesti ajaloos on kõike nimetatut leidunud küllaga – miks pole siis Eesti sellest hoolimata kujunenud suhteliselt piiravaks ja jäigaks ühiskonnaks?

Anu Realo nõustub, et meil on värvikas ja konfliktirohke ajalugu, kuid samas on mõjunud ka teised tegurid – näiteks räägiti alles hiljuti palju sellest, et rahvusvahelises võrdluses on Eesti loodusõnnetuste seisukohalt üks turvalisemaid elamispaiku. Ka pole Eestis olnud suurt rahvastikutihedust, mis on samuti üks faktoreid, mis käib kaasas piiravamate normidega.

Piiravamad ühiskonnad on küsitluse järgi Aasias ning islamimaailma riigid, suurima punktisumma sai Pakistan. Eestist veelgi vähem punkte sai aga Ukraina. Associated Press toob esile, et Ukrainas korraldati küsitlus kosmopoliitses Odessas.