Rahapuudus takistab looduslike pühapaikade kaitset

Mitmete asjaosaliste hinnangul ei ole 2008. aasta aprillis tollase kultuuriministri Laine Jänese kinnitatud nelja aasta arengukava praegu enam täidetav.

«Paraku ei ole kõnealune arengukava ainuke, mille puhul riigi eelarvelised võimalused, seoses muutunud majandussituatsiooniga, on viimastel aastatel tulnud ümber vaadata ja kahjuks vähenemise suunas,» tunnistas muinsuskaitseameti juht Kalev Uustalu.

Arengukava algatanud Maavalla koda pole olukorraga rahul ning kohtus teisipäeval riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühmaga.

Kohtumisel tõdeti, et kultuuriministeeriumi juhtimisel rakendatav pühapaikade arengukava on takerdunud, kuna selle senisest eelarvest on täidetud kõigest 16 protsenti. Koja vanem Ahto Kaasik heitis ministeeriumile ette ka kavas ettenähtud pühapaikade kaitse õigusliku reguleerimisega viivitamist.

Ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava sisaldas endas valdkonna olukorra hindamist, lähima ja pikema perspektiivi eesmärkide täpsustamist ning nende elluviimist. Riigieelarvest rahastatakse kava nii kultuuri- kui ka siseministeeriumi eelarvete kaudu.

Praeguseks on riigi kaitse alla võetud ja arheoloogiamälestiseks tunnistatud 446 ajaloolist looduslikku pühapaika. Nende hulgas on 109 ohverdamiskohta ehk hiit, lisaks veel puud, kivid ja allikad. 76-le kaitse alla võetud hiiele on muinsuskaitseamet määranud piirid.

Looduslike pühapaikadena vaadeldavate puude, kivide ja allikate ümber kehtestati 50-meetrine kaitsevöönd. Kokku on arheoloogiamälestiste hulgas ajaloolise looduslike pühapaikade osakaal muinsuskaitseameti andmeil 6,7 protsenti. Lisaks on mälestisteks tunnistatud 1585 muinaseestlaste uskumustega seotud lohukivi.

Riigikogu toetusrühma loomise põhjustas avalikkuses laia meelepaha põhjustanud Rebala muinsuskaitsealal asuva Maardu hiiemetsa lageraie käesoleva aasta aprillis. Toetusrühma esimees Tõnis Lukase sõnul on muinsuskaitse lubanud senist väikest raiekeeluala laiendada, mis peataks Maardu hiiemetsa maharaiumise lõplikult. Sel juhul tuleks otsida võimalusi metsalangetaja firmale seaduslikult tehtud kulutuste eest kompensatsiooni maksmiseks.

Muinsuskaitseameti peadirektori sõnul ohustavad kultuuripärandit erinevad tegurid ning nende ohtude määratlemisel peab vaatlema igat objekti eraldi. Seetõttu ei ole olemas ühest loetelu, millised ajaloolised looduslikud pühapaigad on enim ohustatud ja millised vähem. Avalikkuse pahameele pälvinud juhtumite puhul on enamasti tegu olnud arendus- ja ehitustegevusega.

«Kõige üldisemaks ohuks kinnismälestiste, ka ajalooliste looduslike pühapaikade säilimisele, on
erinevad arendustegevused, mis hõlmavad alasid, kus need asuvad,» tõdes Uustalu.