Kõpu saab Eesti lipu aastapäeval lipuväljaku

Väljakul on 12 meetri pikkune lipumast, kuhu heisatakse alaliselt Eesti lipp, mis on pimedal ajal ka valgustatud.

Riigikantseleil on plaanis koostöös omavalitsustega avada igal aastal vähemalt üks lipuväljak, mille asukohaks valitakse lipuõnnistaja sünnipaiga linn või vald.

Sünnipäevapidu algab homme kell 11 kõnekoosolekuga Kõpu kirikus, keskpäeval avab president Toomas Hendrik Ilvek lipuväljaku ning peab lipule sünnipäevakõne.

Peale lipuväljaku avamist algab sinimustvalgetes värvides laste rattaretk Suure-Kõpu mõisa parki ning seejärel on külalised oodatud mõisaparki ühispiknikule, kus pakutakse kohvi ja kooki, kuid oodatud on ka oma piknikukorvid.

Toimuvad ekskursioonid Suure-Kõpu mõisa vastrenoveeritud häärberis ja avatud on Eesti lipu lugu tutvustav näitus ning laste joonistuste väljapanek.

Villem Reiman sündis 1861. aastal Kõpu vallas, Pauna talus. Eesti ajalukku on Villem Reiman läinud kui rahvusliku liikumise mõõduka suuna üks liidreid. Ta kogu oma elu seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga ning osales 1884. aastal seltsi sinimustvalge lipu pühitsemisel Otepääl.

Lipupäeva tähistamine pealinnas

Traditsiooni kohaselt algab Eesti lipu päev kell 7 hommikul Toompeal Kuberneri aias lipu heiskamise piduliku tseremooniaga. Pika Hermanni torni jalamil mängib Kaitseväe orkester, laulavad Eesti Kooriühingu koorid. Lipu auks kõnelevad riigikogu aseesimees Jüri Ratas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Lippu pühitseb EELK peapiiskop Andres Põder. Auvalves on kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid, oma lippudega on kohal mitmed seltsid ja ühingud.

Homme möödub 127. aastat esimese sinimustvalge Eesti lipu pühitsemisest Otepää kiriklas.