Tallinna volikogu lubas hipodroomi asemele elamud ehitada

Planeeringu kehtestamise poolt hääletasid ka opositsioonierakonnad, kelle esindajad juhtisid seejuures tähelepanu vajadusele edaspidi rohkem kodanikeühenduste arvamusega arvestada.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on planeering koostatud 18,9 hektari suuruse maa-ala kohta. Seal on 25 krunti, kuhu on planeeringu kohaselt võimalik ehitada 30 elu- ja ärihoonet, üks perekeskus, kolm spordihoonet ja veel kolm hoonet, kus peaks asukoha leidma Lottemaa teemapark.

Muuhulgas näeb planeering ette ka ala sihtotstarbe muutmise, mille vastu protestisid hipodroomi säilitamise eest võitlevad kodanikeühendused. «Ühiskondlike ja puhkeehitiste ala sihtotstarve on sellele alale antud seetõttu, et kui omal ajal Tallinna üldplaneeringut koostati, siis võeti aluseks seal asuv hipodroom. Täna on teada, et omanikul on plaanis hipodroom sealt välja viia ja selle tõttu tuleks leida alale uus sihtotstarve. Praegu on tegemist konkursilt saadud tööga, mis näeb seda maad ette polüfunktsionaalsena, ja selline lahendus ilmselt ongi parim. Selle lahendusega kaasneb ka suur avalikuks kasutamiseks mõeldud ala, sealhulgas ka roheala,» tutvustas Aas volikogus planeeringut.

Ta lisas, et planeeringule laekus menetlemise käigus ka proteste. «Paraku protestijad vastuseid ei saanud, kuid Harju maavanema juures on planeeringut arutatud ning maavanem on planeeringule oma heakskiidu andnud. Samuti on selle heaks kiitnud Põhja-Tallinna valitsus ja Põhja-Tallinna halduskogu,» lausus abilinnapea.

IRL-i fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul otsustas IRL planeeringu kehtestamist toetada. «Äsja toimus ümarlaud, kus kuulati ära kõik osapooled, ka planeeringu vastu protestijad. Ja me võime öelda, et meie fraktsioon ei kuulnud seal midagi niisugust, miks me peaksime sellele eelnõule vastu olema,» ütles Jürgenson.

«Üks küsimus, mis siiski õhku rippuma jääb, on suhtumine mittetulundusühingutesse ja nende kriitikasse, mida ma nii volikogu saalis kui ka komisjonides olen näinud. Muidugi, mittetulundusühingud on nõrgad. Nad pole nii võimsad kui näiteks Keskerakond või mõni teine suur organisatsioon, aga minu arvates on meie kohus kutsuda üles inimesi organiseeruma, ka mittetulundusühingutena ja huvi tundma selle vastu, mis nende ümbruskonnas toimub. Ja see, et nad sellest debatist osa võtsid, see ainult rikastab mõttevahetust,» rääkis Jürgenson volikogu istungil.

Reformierakondlane Ants Leemets tõdes, et nii suurte maa-alade planeeringute puhul peaks nõudma isegi seda, et tuuakse välja maketid ning et arutelu oleks võimalikult demokraatlik. «Loodan, et kui volikogu seda eelnõu nüüd toetab, siis arendaja jälgib ka seda, et üldised huvid saavad arvestatud. Ma ise usun, et hipodroom ei saa jääda selliseks, nagu ta praegu on. Eks mingi areng peab seal toimuma,» lausus Leemets.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Jaak Juske sõnul on kurb, et arendaja pole suutnud nelja ja poole aasta jooksul leidnud kohalike elanikega ühist keelt leida. «Aga arendaja nägemus on huvitav ja planeering on menetlemise käigus läinud tunduvalt paremaks, kui ta oli alguses. Küsimusi tekitab liiga suur ehitusmaht Stroomi metsa kõrval, aga me arvame siiski, et selle asjaga võiks edasi minna,» ütles Juske.

Volikogu otsustas 30 poolthäälega planeeringu kehtestada. Vastuhääli ei olnud, kaheksa linnavolinikku jäi erapooletuks.