/nginx/o/2011/06/02/609008t1hfb61.jpg)
Eesti elanike eripäraks võrreldes meie lõunanaabritega näib olevat see, et positiivne mõtlemine ja eluga hakkamasaamine on rohkem moes kui selle üle kurtmine, märkis Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus.
Analüütik: eestlaste seas on positiivne mõtlemine moes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikides läbi viidud küsitluse tulemusest selgus, et eestlased hindavad iseseisvusaja jooksul saavutatut lätlastest ja leedukatest tunduvalt positiivsemalt. Viimase 20 aasta jooksul ühiskonnas toimunud muutuste üle rõõmustab kokku 50 protsenti Eesti, kuid vaid 23 protsenti Läti ja 25 protsenti Leedu elanikest. Muutuste üle kurvastab aga vaid 21 protsenti Eesti, ent 63 protsenti Läti ja 40 protsenti Leedu elanikest.
«Sedavõrd suur erinevus eestlaste ja meie lõunanaabrite hinnangutes oli minu jaoks üllatav,» sõnas Kalmus Postimees.ee’le.
«Ma ei kahtle mingil juhul küsitlustulemuste adekvaatsuses - samal ajahetkel ühesuguse küsitlusmetoodikaga väga sarnases kultuurikontekstis läbiviidud uuring peegeldab suure tõenäosusega kolme riigi elanike tegelikku meelsust,» ütles Kalmus.
«Mõistagi võivad tulemused olla mingil määral mõjutatud viimase aja sündmustest ja avalikkuses parajasti valitsevast meeleolust, mis kindlal ajahetkel riigiti erineb, kuid ilmselt on kolme Balti riigi elanike hinnangute erinevusel teisigi, pikema aja jooksul väljakujunenud põhjuseid.»
Kalmus arvas, et ilmselt andis hiljutine majanduskriis kõige järsemaid ja valusamaid tagasilööke just Lätis, mis aitab teatud määral seletada «muutuste üle kurvastajate» suurimat osakaalu just seal.
«Eesti eripäraks näib olevat positiivse mõtlemise või kui soovite, siis osaliselt ka soovmõtlemise teatav võidukäik - edukas olemine või lihtsalt eluga hakkamasaamine ja selle väljanäitamine nii käitumise kui hoiakute tasandil on rohkem «in» kui raskustega võitlemine ja selle üle kurtmine,» arutles Kalmus.
«Mõistagi toetab niisugust mõtteviisi ka valitsev poliitiline ideoloogia ning vastupidi - poliitiline status quo püsib tänu rahva seas domineerivale mõtteviisile. See väljendub ka ühiskonnaprotsessidele antavates hinnangutes, mida EMORi küsitlus mõõtis,» märkis Kalmus.
Uuringu kõigis Baltimaades viis läbi TNS Emor tänavu aprillist maini ja selle raames küsitleti igas riigis tuhandet inimest vanuses 15-74 aastat.