11 fakti Muhu väina regatist

10. juuli 2018, 13:03

Nüüd on see käes: Muhu Väina regatt. Eesti juubeliaastal on regatile registreerunud 108 jahti ja 600 purjetajat. Tänavu tähistakse suurel purjetamispeol Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, samuti Eesti Jahtklubide Liidu 90. ning Kalevi Jahtklubi 70. juubelit. Purjetajate suviseks laulupeoks ristitud suursündmus kestab 14. juulini ning liigub Tallinnast Pärnusse.

Käesolev regatt on järjerkorras 61;
Eesti vanim ja suurim purjeregatt kestab 7 päeva;
Regatt peatub viies sadamas: Pirita, Kakumäe, Kärdla, Pärnu, Kihnu;
Esimene regatt toimus 1958 aastal.
Regati-idee isadena on ajalukku kirjutatud teiste hulgas Ülo Vooglaid, Ernst Kuzmanov, Agu Saarlepp, Heino Kuivjõgi ja Elmuth Lepik. Omalaadne asutamisõhtu toimus Pirita Jahtklubi kohvikus, idee oli lihtne: anda purjespordile tulevik.
Merele pääs oli noil aastal takistatud: Tallinna laht oli vee alt suletud terastrossist võrguga.
Ülo Vooglaid pakkus välja poliitiliselt patriootliku väljendi – eskaadrisõit, mille kaudu otsutati taotleda luba sõita Tallinnas sõbralikku naaberlinna ning tagasi.
Esimene sõjajärgne "eskaadrisõit" kannab täna nime Muhu väina regatt ning toimus 1958. aastal. "Pärast Riias lõppenud üleliidulisi võistluseid purjetamises, otsustasid osalejad tagasi tulla mööda merd Pärast vastavaid vormistusi saadi ka selleks luba. Aga et purjetamine oleks sisukam, otsustati tagasisõit teha võidupurjetamisena." – (allikas A. Liiv "Eskaadripurjetamine pool sajandit hiljem")
Lennusadama muuseumis on regatiga seotud püsiekspositsioon: eksponeeritud on Hai-klassi jaht – jahiklass, mis osales esimesel regatil ehk 1958. aastal. Eksponeeritud on ka üks esimestest karikatest.
Võistlejate ettevalmistusi ning distantse seekordsel regatil saab jälgida reaalajas regati kodulehelt.
Kõik meresõbrad ja huvilised on oodatud sadamatesse regatimelust osa saama. Sündmused on nii purjetajatele kui ka külalistele tasuta.
Kaldaprogrammi vaata SIIT.

Kommentaarid

11 fakti Muhu väina regatist

Märksõnad