Upuvad peamiselt purjus mehed

«Sa oled väga väsinud, su silmalaud muutuvad raskeks. Sel hetkel, kui kuuled mu nipsu, vajud sa sügavasse unne,» hüpnotiseerib neiu veekogu sillal oma sõpra, kes on just avaldanud, et kavatseb pärast õlle ärajoomist peakat hüpata.

See on üks paljudest päästeameti uppumise ennetuskampaania reklaamklippidest, mis jagab noortele nippe, kuidas takistada oma purjakil sõpra vette minemast. Teises klipis soovitatakse jokkis noormees põõsasse ahvatleda, kolmandas kasvõi pingi külge kinni liimida.

«Me võime teha nii kalleid reklaame nii palju, kui soovime, aga lõpuks ikkagi sihtgrupp ise otsustab, kas nad hakkavad käitumist muutma või ei hakka,» selgitas päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Möödunud aastal uppus kokku 97 inimest, kellest 53 (ehk 54,6 protsenti) olid joobes, tõi siseminister Ken-Marti Vaher statistikast välja.

Üle 80 protsenti uppunutest olid mehed ja näiteks mullu juulis oli iga viies uppunu vanuses 20-29 aastat. Neist vaid ühel ei olnud alkoholijoovet.

«On näha, et õhutemperatuuri tõusuga kasvab ka lahja alkoholi tarbimine ja see aktiveerib meeste riskikäitumise,» selgitas Ints.

Nii keskendubki tänavune ennetuskampaania lisaks joobes ujuma minekust keelitamisele ka sellele, et inimesed ei laseks oma purjus sõpradel vette minna. Et aga purjus inimese veenmine just lihtne pole, pakuvadki sotsiaalmeediasse paisatavad klipid humoorikas võtmes inimeste fantaasialennuks ideid.

Reklaamidele sekundeerivad mitmed uudsed lahendused – näiteks õllepudeli kaelale kinnitatav samu nõkse pakkuv nipiraamat. «Kuna alkoholi tarbimine kasvab, püüame teha koostööd alkoholitootjatega. Reklaamiagentuur on välja töötanud spetsiaalsed lahendused – kleebis külmikutele «Kui jood, ära uju», lisaks väliüritustel ja –kohvikutes õlletopsile pandav ümbris «Hakka parem laulma» koos laulusõnadega,» tutvustas Ints.

Sel nädalal alanud ennetuskampaania kestab jaanipäevani.

Sageli minnakse vette suvaliselt ettejuhtuvates veekogudes, mille ohtusid ei teata. Selle vältimiseks hakkab päästeamet panema ka rahva seas levinud, ent valveta ujumiskohtadesse koos päästerõngaga ohutusposte, kus kirjas teave veekogu iseärasuste ning koordinaatide kohta, samuti juhendid abi kutsumiseks.

Suureks probleemiks on ka napid ujumisoskused – umbes pool Eesti täisealisest elanikkonnast ei oska kas üldse ujuda või suudavad seda teha ainult kuni 25 meetrit. Juhtub ka veesõidukitega õnnetusi, mille tagajärjel hukkus mullu 12 inimest. Neljal juhul oli uppumise põhjus terviserike ja kahel juhul kahtlustatakse enesetappu.

Enamlevinud põhjustena, miks inimesed upuvad, tõi Vaher peale alkoholi välja ka vähese järelevalve laste üle: «Problemaatilised on paljulapselised perekonnad, kus järelevalve laste üle jätab soovida,» tõdes siseminister Vaher.

Kampaania videoklippe saab vaadata SIIN.