/nginx/o/2010/12/15/484461t1h13f5.jpg)
Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul tuleks mõne Tallinna venekeelse kooli gümnaasiumiosa kinni panna, sest neis napib õpilasi.
Ministeerium: Tallinnas on liiga palju venekeelseid gümnaasiume
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küttise sõnul tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida koolivõrgu korrastamisest, sest tasemel gümnaasium eeldab 300 õpilast, kuid ühegi pealinna vene õppekeelega kooli gümnaasiumiosas ei leidu praegu isegi 200 noort.
Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel on näiteks Haabersti Vene gümnaasiumis 49 ja Karjamaa gümnaasiumis 41 gümnasisti.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva väitel leiavad nii koolijuhid kui hariduse asjatundjad, et gümnaasiumis, mis suudaks palgata endale asjatundlikud õpetajad, pakkuda hea õpikeskkonda, huvitavaid õppesuundi ja piisavat hulka valikaineid, peaks olema soovitavalt igas gümnaasiumiklassis kolm paralleeli. See tähendab umbes kolmesada õpilast.
Küttis käis koos ministeeriumi üldhariduse pealiku Irene Käosaarega kahe nädala jooksul läbi üksteist Tallinna venekeelset gümnaasiumi, kes palusid linnavolikogu vahendusel valitsuselt võimalust mitte minna sellest sügisest üle eestikeelsele õppele.
Ta leidis, et erinevate koolide valmisolek keelereformiks on erinev ning mured spetsiifilised, kuid kõik püüavad õpetada oma õpilastele võimalikult head eesti keelt.
«Pärast külaskäike Tallinna koolidesse võin korrata Narvas öeldut, et otsus tutvuda kõikide erandit taotlenud gümnaasiumidega oli igati õige,» teatas Küttis.
Riik ehk haridusministeerium püüab Küttise väitel koole lahenduste leidmisel aidata, et kõikjal Eestis oleks soovijatele tagatud kvaliteetne eestikeelne gümnaasiumiharidus.
Kõik külastatud koolid annavad haridusministeeriumi teatel endale aru, et noored vajavad siinses ühiskonnas hakkamasaamiseks eesti keele oskust ning töötavad selle nimel.
Nii teevad paljud koolid koostööd eesti õppekeelega koolidega, aktiivselt otsitakse kontakte ülikoolidega, mille õppejõud võiksid gümnasistidele õpetada eesti keeles valikaineid, soositakse õpilaste huvitegevust eestikeelses keskkonnas.
Külastatud koolid olid Mustjõe gümnaasium, Karjamaa gümnaasium, Tõnismäe reaalkool, Linnamäe vene lütseum, Lasnamäe gümnaasium, Paekaare gümnaasium, Juudi kool, Kesklinna vene gümnaasium, Lasnamäe vene gümnaasium, Haabersti vene gümnaasium ning Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium.
Sellel sügisel vene õppekeelega gümnaasiumides kümnendas klassis alustavad noored peavad kolme gümnaasiumiaasta kestel õppima 60 protsendi ulatuses eesti keeles ehk esimese gümnaasiumiaasta jooksul võib eesti keeles õpitavate ainete maht jääda ka alla 60 protsendi.
Eestikeelsele aineõppele üleminek algas 2007. aasta sügisel, mil kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides tuli eesti keeles õppida eesti kirjandust, lõppeval õppeaastal on kohustuslikke eestikeelseid õppeaineid viis.
Märtsis ja aprillis laekusid haridus- ja teadusministeeriumile Narva ja Tallinna linnavolikogu taotlused viivitada kokku kuueteistkümnes gümnaasiumis üleminekuga eestikeelsele gümnaasiumiõppele.