/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/10/31/88839t1h7d89.jpg)
Vastuseks reservkolonelleitnant Leo Kunnase ideele võtta Eesti kaitsmisel ja hädaolukordadega võitlemisel eeskuju Soomest, rõhutas kaitseministeerium Eesti kuulumist NATOsse, mille liige Soome pole.
Kaitseministeerium: Eesti ei saa Soomet üks-ühele kopeerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti riigikaitse tugineb esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Martin Jaško Postimees.ee'le.
«Erinevalt näiteks Soome Vabariigist, mis juba külma sõja aegadest on arendanud oma riigikaitset iseseisvalt ja sõltumatult sõjalistest liitlassuhetest, kuulub Eesti vabariik NATOsse.»
Kunnas soovitas Eestil läheneda nii tsiviil- kui sõjalistele kriisidele totaalkaitse põhimõtetest lähtuvalt.
Jaško ütles, et NATOsse kuulumine ei välista totaalkaitse põhimõtete järgimist iseseisva esmase kaitsevõime ülesehitamisel, ent mõjutab oluliselt Eesti kaitselahendi olemust.
«Sügavam debatt totaalkaitse vajalikkuse ja totaalkaitse põhimõtete ellurakendamise suhtes riigis tervikuna on kaitseministeeriumi poolt vaadates igati tervitatav.»
Vastavalt käesoleva aasta septembris valminud avaliku arvamuse uuringule peab sõjalise vastupanu osutamist võimalikule kallalekippujale vajalikuks 71 protsenti Eesti elanikest.
Ise oleks valmis oma võimete kohaselt kaitsetegevuses osalema 63 protsenti.
Mingit konkreetset numbrit, milline see tase peaks olema, on Jaško sõnul väga raske öelda.
«Selle asemel tuleb julgustada kodanike valmidust kaasuda riigikaitsesse erinevatel viisidel. Oluline on, et riigi kodanikel oleks arusaam enda ja riigi kohustustest riigikaitsel ja nad mõistaksid ka riigikaitse toimimist tervikuna.»