/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/07/04/7936165t1he5a8.jpg)
Kultuuriministeerium tunnistab muinsuskaitseameti eksperdihinnangust ja muinsuskaitse nõukogu ettepanekust lähtuvalt 16 laevavrakki kultuurimälestiseks.
Kultuuriministreerium võtab 16 laevavrakki kaitse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laevavrakid on rahvusvahelise tähtsusega leiud, mis on seotud mitme riigi ajalooga ja nende kaitse alla võtmisel tuleb muuhulgas arvestada võimalike päritoluriikide huvide ja kaitsepraktikatega, märkis ministeerium.
Läänemeremaades on vrakkide kaitse alla võtmisel üldlevinud kriteeriumiks nende vanus – üldjuhul võetakse kaitse alla kõik vähemalt 100-aastased vrakid. Kaitse alla võtmise järel kohalduvad mälestistele muinsuskaitseseaduse asjakohased sätted, mis takistavad laevavrakkide kahjustamist või hävitamist ehitustegevuse, süvendus- või muude tööde käigus ning tagavad, et erialaspetsialistid saaksid teha võimalikke allveearheoloogilisi uuringuid.
Kaitse alla võetavad laevavrakid:
- Sõjalaev T-33 Korall oli Prezidentas Smetona nime all Leedu esimese iseseisvusaja ainuke sõjalaev ja presidendi jaht. 1940. aastal sundvõõrandas laeva Nõukogude Liidu merevägi ning laev hukkus 1945. aastal 28 inimesega pardal.
- Kaubaaurik Panevežys oli Leedu lipu all seilanud kaubalaev, mis uppus 1939. aastal, kui sõitis madalikule. Hukkus kaks meremeest.
- Kaubaaurik Utena oli Leedu lipu all seilanud kaubalaev, mille sundvõõrandas Nõukogude Liidu merevägi 1940. aastal. Laev hukkus 1941. aastal. Hukkus osa meeskonnaliikmeist.
- Kaubaaurik Kretinga oli Leedu lipu all seilanud kaubalaev, mis sundvõõrandati Nõukogude Liidu mereväe teenistusse transpordilaevaks 1940. aastal. Laev hukkus 1941. aastal Saksa pommirünnakus. Meeskonnaliikmed hukkusid.
- Hävitaja G90 oli Saksa mereväe miinilaev, mis hukkus sõjalise operatsiooni käigus Läänemerel Soome lahe lähistel 1916. aastal. Hukkus 11 meremeest.
- Hävitaja S59 oli Saksa mereväe miinilaev, mis hukkus sõjalise operatsiooni käigus Läänemerel Soome lahe lähistel 1916. aastal.
- T-18 oli Natsi-Saksamaa mereväe miinilaev, mis osales Teise maailmasõja sõjalistes operatsioonides Läänemerel. Laev hukkus 1944. aastal Vene pommilennuki rünnaku tulemusena. Hukkunuid oli 30.
- L2 oli Nõukogude Liidu mereväele kuulunud allveelaev, mis kuulus Balti mere laevastiku koosseisu ning viis Läänemerel läbi sõjalisi operatsioone. Laev hukkus 1941. aastal miiniveeskamise operatsiooni ajal. Hukkus 50 inimest.
- T-214 oli Nõukogude mereväe miinitraaler, mis ehitati enne Teist maailmasõda ning mida kasutati sõjategevuses Läänemerel Teise maailmasõja ajal. Laev hukkus Juminda miiniväljas Nõukogude armee evakueerumise käigus Tallinnast 1941. aastal.
- Štšit oli Vene impeeriumi mereväe koosseisu kuulunud miinitraaler, mis oli oma kategoorias esimene selline laevatüüp Vene impeeriumi sõjaväes. Laev ehitati Vene-Balti laevatehases ning täitis Esimese maailmasõja ajal erinevaid miiniveeskamise operatsioone. Laev hukkus 1916. aastal miiniplahvatuse tagajärjel.
- Uisko oli Soome vahilaev, mis hukkus Saksa hävitaja rünnakus 1943. aastal missioonil olles. Peale ühe meeskonnaliikme kõik hukkusid.
- Liisa oli Eesti lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus 1941. aastal Saksa torpeedokaatri rünnaku tagajärjel. Hukkus üks meeskonnaliige.
- Berkut oli Vene lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus seoses Esimese maailmasõja tegevuse algusega 1914. aastal.
- Kimolos oli hukkumise ajal Kreeka lipu all seilanud kaubalaev, millel on huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Laev hukkus Eesti vetes 1963. aastal tehnilise rikke tõttu.
- Meyersledge oli Saksa lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus, kui sai Kihnu saare juures ankrus seistes Nõukogude lennuväelt pommitabamuse.
Laevavrakkide kaitse alla võtmise eesmärk on tagada nende säilimine pikas perspektiivis. Kaitse alla võetava laevavraki puhul on arvesse võetud selle kultuuriväärtust, mis seisneb vraki allikaväärtuses, andes informatsiooni nii laevaehituse, meresõidu, kaubanduse kui ka rahvusvaheliste suhete kohta erinevatel ajalooperioodidel. Laevavrakid on rahvusvaheline pärand ning nende kaitse ja säilimise korraldamine on rannikuriigi kohustus.