Kristina Kallas: koolide täielik üleminek eesti keelele võiks toimuda kümne aastaga (2)

Postimees kirjutas teisipäeval, et Eesti liitkoolides saavad õpilased suurtest katsumustest hoolimata hästi hakkama, ilmneb haridusministeeriumi tellitud ja Narva kolledži läbiviidud uuringust.

Kristina Kallas rääkis Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», et taheti välja selgitada, kuidas on koolid mitmekeelelise keskkonnaga hakkama saanud. «Uuringu positiivne külg oli see, et ei saa öelda, et ühtses koolis kuidagi raskendab õpitulemusi või teeb nad halvemaks või et õpilastel oleks kuidagi halb sellistes koolides õppida,» rääkis Kallas.

Kallase sõnul näitab 2017. aasta integratsioonimonitooring ühelt poolt, et venekeelse elanikkonna suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse on oluliselt paranenud.

«Tegelikult tulemused on näidanud, et see ei ole olnud nii traagiline, õpitulemused ei ole halvenenud, paranenud on eesti keele oskus. Ja selle tõttu on hoiakud muutunud oluliselt positiivsemaks, kui nad olid 2011 või isegi 2014, kui me tegime monitooringuid,» selgitas Kallas.

Teiseks näitab uuring Kallase sõnul seda, et venekeelne lapsevanem tahab saada oma lapsele mingis vormis kakskeelset õpet. «Mitte sajaprotsendiliselt eestikeelsele õppele üleminekut, aga ta ei poolda ka sajaprotsendilist venekeelset haridust.»

Kallas tõdes, et Eestis on mõned omavalitsused, kus segakoolide loomine on raskendatud. Need on Tallinn (Lasnamäe), Narva ja Kohtla-Järve, kus pole piisavalt eestlasi, keda koos vene lastega õppima panna. «Ma arvan, et seal tuleb otsida teistsuguseid mudeleid,» arvas Kallas.

Kui rääkida täielikult eestikeelsele koolile ülemineku perioodi pikkusest, siis tuleks kõne alla vähemalt kümne aasta pikkune ajavahemik, arvas Kallas.