/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/26/7923085t1h1878.jpg)
Venemaa välisministeerium kutsub rahvusvahelisi organisatsioone mõistma Eesti Alfons Rebase mälestustahvli avamise tõttu hukka.
Moskva: Alfons Rebase mälestustahvli avamine tuleb hukka mõista (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahetsusega tuleb tunnistada, et Eesti võimud, kes kiirustasid teatama oma mitteseotusest mälestustahvli ülesriputamisega, ei leidnud endas mehisust mõista uus natsismiilming hukka,» seisab Venemaa välisministeeriumi avalduses.
Ministeerium rõhutas avalduses Rebase osalemist karistusoperatsioonides okupeeritud NSV Liidu alal.
«Peame sellist lähenemist vastuvõetamatuks. Kutsume erialaseid rahvusvahelisi struktuure mõjutama Tallinna, et lõpetada uus-fašismi levitamine Eestis,» märkis välisministeerium.
Eesti Sõjameeste Sakala Ühing paigaldas Mustlas Posti tänava majale tahvli, et mälestada Teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud eestlast Alfons Rebast, kelle sünnist möödub 24. juunil 110 aastat.
«Ta töötas aastatel 1935-1939 Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva instruktorina ning samal ajal elas Mustlas mitmes majas,» sõnas Jaanika Kressa Eesti Sõjameeste Sakala Ühingust. Tahvel pandi neist viimase seinale.
Kohaliku kiviraiduri Kalev Pehme tehtud kiviplaadil on Alfons Rebane kujutatud SSi mundris, mille varrukal on Eesti vapp.
Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920. aastatel ja sai ohvitseriks 1929. Mais 1941 läks Rebane Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta metsavendade juhiks. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks idarindel 658. Eesti Pataljoni ülemana. Ta osales oma väeosadega enamikus otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni.
Rebane oli koos belglase Léon Degrelle'iga üks kahest välismaalasest, kes Relva-SSi koosseisus teenis välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mille eestlane on kunagi saanud. Sõja lõpus sai Rebane kolonelile vastava SS-Standartenführeri auastme.
Pärast sõda tegi Rebane kaastööd Ühendkuningriigi luurega.