Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
/nginx/o/2018/06/25/7922445t1h21bc.jpg)
Peterburi arhitektid väitsid, et teist sellist kirikut Venemaal enam pole, ütleb Kensapi Jaan, uhkusenoot hääles. Juuli algul tähistab peaaegu täielikult taastatud ja korda tehtud Siberi eestlaste suurima küla Ülem-Suetuki puukirik 130 aasta juubelit.
«Siis tuleb suur pidu,» lubab rõõmsalt Krister Mård, vabatahtlik Soome Munsala kogudusest.
Lehisepalkidest kiriku ehitasid 19. sajandi lõpus Suetukki soomlased, kes küla ka 1850. aastal asutasid. Eestlased hakkasid hiljem tasapisi tulema sarnase kultuuri ja usuga külla. Tsaariaja lõpuks oli küla enam-vähem pooleks: Mägiuulitsal elasid soomlased ja Alluulitsal eestlased. Siis aga kutsus Soome oma rahvuskaaslased koju ja Lenin lasi neil minna. Tänu Leninile muutus Suetuk eesti külaks.