Fotod: Vabaõhumuuseumis algas Eesti juubeliaasta suurim jaanipidu

Jaanipäeva programm ühendab endas kolm ajalooliselt olulist verstaposti: rahvusliku ärkamisaja 19. sajandi teises pooles, Eesti Vabariigi sünniaasta ning teise rahvusliku ärkamisaja ja laulva revolutsiooni 1988. aastal. Neist murrangulistest perioodidest, mis on olnud Eesti ja eestluse tugisammasteks läbi saja aasta, saab jaaniõhtul osa iga külastaja. Suurpeol esinevad teiste seas Ultima Thule, Seitsmes Meel, Kukerpillid, Jäääär ja Suprjadki.

"Jaanipäev on läbi aegade olnud üks maagilisemaid, traditsioone hoidvamaid ja inimesi ühendavamaid päevi Eesti rahvakalendris. Teeme sel imede õhtul ajahüppeid kolme murrangulisse ajajärku Eesti kujunemisel ning tähistame koos Eesti parimate muusikute, hea toidu ning veelgi paremate pidulistega," ütles ürituse korraldaja Triin Aadli.

Jaaniõhtu programm kestab kella 19–24 ja on mitmekülgne. Vabaõhumuuseumi külaväljak ja saarte ala viib üheks õhtuks rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi teises pooles. Jaaniõhtu iidseid kombeid hoiab elus rahvakunstiansambel Leigarid, tantsides triibuseelikute lehvides ümber jaanilõkke ning korraldades lõbusaid ühismänge. Nätsi tuuliku platsil saab kogeda jaaniõhtut aastal 1918 – äsja tekkinud riigi ajal. Hoolimata keerulisest ajajärgust on rahvas jaanilaupäeva õhtul kokku tulnud, kõlab Pritsu Brassi puhkpillimuusika, on mänge ja tantsu.

Kerase platsil on kätte jõudnud 1980. aastate lõpuperiood – teine ärkamisaeg. Laulva revolutsiooni laval taaselustavad mälestusi 1980. aastate vabadusihast ansamblid Seitsmes Meel ja Ultima Thule.

Lisaks toimuvad Eesti sünnipäeva tähistavad ning jaanipäeva kombestikku tutvustavad tegevused üle kogu muuseumi territooriumi. Iginoored Kukerpillid tantsitavad rahvast südaööni, mängides lugusid 100 aasta tagustest aegadest tänapäevani. Saarte võrgukuuride juures saab nautida kaunist merevaadet ja ansambli Jäääär muusikat. Setu talu ja peipsivene külavainul tutvustab vana jaanipäeva ja Ivan Kupala kombestikku ansambel Suprjadki. Kõikjal saab osa heast muusikast, kaunist loodusest ja maitsvast toidust.

Külastajad saavad kasutada tasuta bussiühendust nii kesklinnast, Viru keskuse eest, kui ka Väike-Õismäelt. Autode parkimisega oli Vabaõhumuuseumi ümbruses juba kella kaheksa paiku raskusi. Samuti olid muuseumi peavärava ees pikad piletijärjekorrad.