/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
/nginx/o/2018/06/21/7913944t1h1365.jpg)
Keskkonnainspektsiooni nõue ehitada keset parimat ahvenapüügihooaega mõrrad ümber jätab kalurid ilma tuluallikast ja paneb nende pered raskesse seisu.
Saarte Hääl: Keskkonnainspektsioon läks sõtta saarlaste mõrdadega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsioon tegi paarikümnele Saaremaa kalurile haldusmenetluse hoiatuse, et nad oma mõrrad merest välja tooksid, sest osade püüniste ehitus ei vastanud kalapüügieeskirjaga püügivahenditele kehtestatud nõuetele ning lisaks oli probleeme püüniste märgistuse ja tähistusega, vahendab Saarte Hääl.
Nasva kaluri Sander Laiu sõnul on praeguse kujuga mõrdasid aga juba aastakümneid kasutatud ning alles nüüd on keegi kusagil midagi avastanud ja hakanud mõrraehitust millegipärast uurima.
«Meil on see läbi ajaloo nii olnud, et kariaed on koos eelkastiga, inspektsiooni mehed väidavad aga, et nii see ei tohi olla, ja see on puhtalt tõlgendamise küsimus,» sõnas Laid.
«Kui seda seadust tehti, siis võeti aluseks Pärnu-tüüpi mõrrad, millel ei ole eelkasti. Meil on 50 aastat sellised mõrrad olnud ja see ongi nüüd see saladuse koht, miks jäeti saarlased seaduse kirjutamise ajal välja. Seaduse järgi me ei näe, et oleksime seda rikkunud ja meie hinnangul ei ole üldse põhjust, et peaks mõrrad ringi tegema, sest selleks pole ühtegi adekvaatset argumenti,» selgitas Laid.
Praegu on ahvenapüük täie hooga käimas ja väljapüütud saagiga suudavad kalurid oma peret toita. Keskkonnainspektsiooni lähenemine võtab aga peredelt toidu laualt ja kalurid on sunnitud riigilt elamiseks toetust paluma.
«Nüüd paluvad kalurid meie käest abi ja meie kui katusorganisatsiooni eesmärk on neid toetada,» ütles MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp. Tema sõnul on keskkonnainspektsioonil võimalik kaluritele teha maksimaalselt 32 000 eurot trahvi, mida pole kaluritel aga kusagilt võtta ja seepärast tormab nii mõnigi neist oma mõrda ringi tegema.
Loe lähemalt Saarte Häälest.
Postimees avaldab Keskkonnainspektsiooni vastulause täismahus:
Keskkonnainspektsioon ja politsei korraldasid maikuus Väinamerel suuremahulise kontrollreidi, mille käigus kontrolliti ja kaardistati kõik kontrolli hetkel Väinameres püügil olnud püügivahendid. Kontroll hõlmas Läänemaa rannikut, Hiiumaa ja Saaremaa ümbrust ning Pärnumaa rannikuala. Ühisoperatsiooni eesmärk oli kontrollida eelkõige püügivahendite ehitust, silmasuurust ja vahekaugusi, samuti jälgiti püügivahendite tähistust-märgistust.
Kokku tehti 355 kontrollitoimingut, sealhulgas kontrolliti Saaremaa rannikuvetes 164 püügivahendit. Selgus, et 21 mõrra ehitus ei vastanud kalapüügieeskirjas ette nähtud nõuetele. Jutt on eeskätt ääremõrdadest. Numbreid vaadates võib öelda, et valdava enamiku püünistega olid asjad korras, probleem puudutab väikest osa kontrollitud püünistest.
Probleemsete püüniste omanikega võeti ühendust ja neile selgitati, et püünised tuleb nõuetega vastavusse viia või püügilt eemaldada. Kohest püügilt eemaldamise käsku ei antud, küsiti kalurite arvamust, millal nad jõuavad püünised nõuetega vastavusse viia. Enamik kaluritest, sealhulgas Sander Laid, vastasid, et viivad mõrrad nõuetega vastavusse. Samas ütles Sander Laid, et jätkab võitlust selle nimel, et seadust muuta, st et püüniste ehitus jääks samaks. Praegune probleemi tõstatus ongi selgelt võitlus seaduse muutmise nimel.
Keskkonnainspektsiooni pädevuses ei ole seadust muuta, inspektsioon on järelevalveasutus. Kui seaduse muutmiseks on mõistlik põhjendus ja alus, siis oleme kindlasti muutmise poolt. Seni aga tuleb järgida kehtivat seadust.
Teadaolevalt on praegu teadlastel käsil katsepüügid, mille alusel tehakse otsus, kas on vaja muudatust või mitte. Kahe kuu pärast peaks lõppema üks teadusuuringute etapp, kuid see ei tähenda, et sellest hetkest muutub ka seadus. Nähtavasti peab Heino Vipp silmas seda tähtaega. Väide, et Keskkonnainspektsiooniga on kuni komisjoni töö lõpetamiseni mingi kokkulepe sõlmitud, ei vasta tõele.
Mis puudutab väidet, et kaluritele tulid nõuded mõrdade osas ootamatult, siis kindlasti see nii ei olnud. Veel enne püügihooaja algust, 13. aprillil toimus Nasval kalanduse teabekeskuse korraldatud infopäev, kus ühe punktina oli juttu mõrdade ehitusest. Kutse oli saadetud MTÜle Saarte Kalandus ja osavõtt oli täiesti arvestatav – osales ca 40 kalurit. Viimasel paaril aastal on mõrdadest korduvalt juttu olnud. Mõrdade nõuetele mittevastavusega seoses on antud ka varem korraldusi, näiteks 2016. aasta oktoobris anti ühele kalapüügiloa omanikule (Saaremaal) korraldus viia nõuetega vastavusse kahe kariaiaga mõrd.
Selgituseks veel, et kaluritele on saadetud haldusmenetluse alustamise teade, milles selgitatakse, milliste nõuete vastu on eksitud ja milles palutakse kaluritel esitada omapoolsed seisukohad, kuidas ja milliseks tähtajaks on kavas mõrd püügilt eemaldada või viia kooskõlla kalapüügieeskirja § 7 lg 2 punktis 1 sätestatuga. (NB! Selgitatakse ja küsitakse, kuidas ja millal plaanitakse mittevastavused likvideerida, mitte ei antud korraldust mõrrad välja viia.)
Haldusmenetlus ei näe ette rahalist karistamist. Kui nõuetele mittevastavused kõrvaldatakse, siis süüteomenetlust ei järgne. Seadusega vastavusse viimiseks piisab enamikel juhtudest kas mingi püügivahendi osa eemaldamisest või pealt sulgemisest.
Miks peab kalapüügieeskirjas seatud nõudeid järgima, miks ei võiks igaüks püüda nii, nagu tema arvab? Kalavarud on ühine ressurss ja kui mingi osa kaluritest üritab püüda ettenähtud nõudeid eirates, siis tähendab see ebaausat konkurentsi. Et õiglast konkurentsi tagada, peavad kõik ikkagi lähtuma kehtivatest normidest.