:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2018/03/22/7711429t1h75ae.jpg)
Riigireformi ettepaneku käigus on hakatud ümber korraldama demokraatiat ning ei mõisteta, et valijate seas populaarsed ettepanekud on enamasti hoopis valijate huvide vastu, sõnas riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).
Nestor osalise ajaga parlamenditöö ettepanekust: ärge korraldage demokraatiat ringi (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtja ja liikumise Eesti 200 liige Meelis Niinepuu kirjutas eile Postimehes avaldatud arvamusloos, et riigikogu töö võiks ümber korraldada viisil, et seda saaks teha oma põhitöö kõrvalt.
«Eesti uuele kursile aitamiseks võiks ühe võimalusena riigikogu töö ümber mõtestada selliselt, et lahutataks parlamendi professionaalne töö ja esindusdemokraatia rahvalikud funktsioonid. Professionaalsed parlamendi liikmed võiksid olla fraktsioonide juhid, komisjonide juhid, riigikogu juhatus,» kirjutas Niinepuu.
«Ülejäänud ja valdav enamik riigikogu liikmetest osaleksid parlamendi töös oma põhitööga jätkates. Nad ei oleks poliitikud selle sõna klassikalises tähenduses. Kõik füüsilist kohalolekut nõudvad tegevused oleksid ühel nädalal kuus aasta läbi. Piltlikult öeldes oleks see üks täistööaasta riigikogus nelja-aastase mandaadi kohta, igaühe «Minu aasta Eestile»,» lisas Niinepuu.
Nestor ütles, et tal pole võimalik Niinepuu ettepanekuga nõustuda, sest riigireformi käigus on hakatud ümber korraldama demokraatiat. «Minu palve kõigile ettepanekute tegijatele on siiras – ärge riigireformi käigus ära reformige demokraatiat.» Ta lisas, et isegi valijate seas populaarsed ettepanekud on enamasti valijate huvide vastased.
Nestor ütles, et kui on soov täita neid eesmärke, millele Niinepuu viitab, siis ettevõtja pakutud viisidel seda kindlasti teha ei tohi. . «Vabas riigis on õigus riigikogust lugu pidada ja ka vihata, aga midagi pole parata – riigikogu on valijate valitud. Ei president ega riigikogu juhatus pole saadikuid tööle võtnud. Kui vähendatakse riigikogu võimu siis vähendatakse valijate võimu,» rääkis riigikogu esimees.
«Mulle ka meeldib, kui inimesed tulevad poliitikasse erinevatelt elualadelt erineva kogemusega. Kahjuks olen näinud edukaid ja hakkajaid ettevõtjaid hoogsalt poliitikuks saamas ja sama hoogsalt sealt lahkumas. Neil on olnud raske mõista, mis vahe on riigil ja äriühingul,» lisas Nestor.
Ettepanekul, et suurem osa riigikogu liikmeid käiks parlamendis oma põhitöö kõrvalt, on Nestori sõnul järgmised puudused:
- Riigikogu liige peab oma otsustes vaba olema, kuid osalise ajaga parlamenditööd tehes võib tekkida kahtlus, ega saadik ei hääleta näiteks hirmus kaotada oma põhitöökoht.
- Võib tekkida oht, et ettevõtted võtavadki palgale saadikud, mis tekitab omakorda küsimuse, kas saadikutele jääb nende põhiseaduslik õigus olla oma otsustes vaba.
- Riigikogu liige ei saa olla üks nädal töös, vaid seda ollakse 24 tundi ööpäevas. Lisaks hakkab kohusetundlikul inimesel parlamenditöö segama põhitööd ja vastupidi.
- Kui pühenduda põhitöökohale ja riigikogus käia ainult hääletamas, teadmata, mida ja miks, hakkavad tegelikke otsuseid langetama need, kes riigikogusse palgale jäävad, samuti kasvab valitsuse ja ametnike võim.
- Tekib olukord, kus sisuliselt ühtede saadikute võimalused otsuseid langetada on suuremad kui teistel.
- Tekib segadus riigi juhtimisel ja pärast paari aastat langeb parlamendi populaarsus nii madalale, et rahvas nõuab selle laialisaatmist.
«Tõsi, Eesti on väike riik, aga kui me soovime hoida parlamentaarset demokraatiat, siis paraku ilma valitud elukutseliste poliitikuteta ei saa,» nentis Nestor.
Niinepuu vastas Nestori kriitikale. Postimees avaldab tema kirja muutmata kujul:
«Kirjutasite, et riiki reformides ei tohiks hakata lõhkuma demokraatiat. Minu hinnangul tänane süsteem hoopis piirab demokraatiat, sest lõikab automaatselt sellest protsessist välja tublid inimesed, kes on suutnud elus läbi lüüa väljaspool poliitikat ja kes ei ole valmis oma kutsumusest loobuma Riigikokku kandideerimiseks. See on tohutut kasutamata ressurss meie demokraatias. Milline võiks olla osalise tööajaga parlamendiliikme koormus, veerand või pool, väärib arutelu. Küll aga ei tohiks diskussiooni koheselt tappa «demokraatiat rünnatakse» tüüpi argumentidega.
Väidate, et kui soovime hoida parlamentaarset demokraatiat, siis ilma valitud elukutseliste poliitikuteta ei saa. Jah ja ei. Täna hääletab valdav enamus riigikogu saadikuid oma erakonna kontori juhiste järgi, sest kardab kaotada oma põhitöökohta riigikogus. Meie pakutud lahendus muudaks inimesed oma valikutes vabaks, sest nende ja nende pere tulevik ei sõltu riigikokku tagasivalimisest ja parteiliini järgimisest. Siin, kus teie näete ohtu, näen mina parlamendi suuremat võimestamist. Riigikogusse kandideerijate motivatsiooni muutmine koos professionaalsete abiliste rolli sissetoomisega kasvataks oluliselt riigikogu rolli Eesti elu kavandamisel. Vähim mida saate teha oleks avatud nimekirjad. Ka see on osa lahendusest.
Muretsete minu poolt pakutud töökorralduse kuritarvituste pärast. Võimalikule huvide konflikti riskile viitasin ka oma artiklis, kuid tõin välja ka positiivse poole. Kui täna töötavad paljud saadikud konkreetsete huvigruppide või lobistide hüvanguks varjatult, siis minu poolt pakutud juhul teame seda märksa paremini. Töötad puiduettevõttes, teravdatud tähelepanu raiemahtudega seotud otsuste juures. Töötad pangas, teravdatud tähelepanu pensionifondide regulatsiooni kujundamise juures. Siin tuleb appi ka ajakirjandus.
Kardate riigikogu maine langust. Ma usun, et siin on hirmud ühised. Just suuresti sellest tunnetusest sündisid ka minu ettepanekud. Varsti pole kusagile enam kukkuda. Üks viis seda pidurdada ongi riigikogu töö ümberkorralduse kaudu. Valdkonna ekspertide poliitikasse toomine on võti nii parlamendi kui poliitika maine tõstmiseks.
Osalise tööajaga riigikogu liikme palk võiks käia ühte jalga eesti keskmise palgaga ja riigikogu liikme töö võiks toimuda aastaringselt. Mulle on alati jäänud suureks mõistatuseks erasektori ja riigikogu vaheline puhkuselõhe. Eile hakkas 101 riigikogu liikmel suvepuhkus, mis vältab juunist septembrini. Minu poolt pakutud lahenduse korral toimiks riik aastaringselt.»