Sotsiaaltöötaja: osa vanemaid sünnitab selleks, et saada lastetoetust

«Ma olen kindel, et on inimesi, kes sünnitavad selleks, et nad soovivad raha ja on lapsi, kes sünnivad peredesse, kus neid ei soovita,» rääkis Vatman Vikerraadio saates «Uudis+».

Tema sõnul puutub lastehaigla sageli ette hooldamata ja piisava vanemliku hoolitsuseta lastega, kuid nii drastilisi juhtumeid, kui täna avalikuks tulnud väärkohtlemisjuhtum, tuleb naise kinnitusel ette haruharva.

Selliste juhtumide puhul on tema sõnul enamasti tegemist kas asotsiaalsete eluviisidega või väga vaeste ja väheste toimetulekuoskustega inimestega.

Kui lastehaiglasse satub mõni laps, kelle puhul on näha, et ta on jäetud hooletusse, siis tegelevad temaga Vatmani sõnul kindlasti ka haigla logopeedid ja psühholoogid, kes hindavad tema arengut oma ea kohta ning teevad sellest järeldused. «Siis saame aru, mis on selle lapsega minevikus toimunud või kuidas on temaga käitutud või mis on tegemata jäetud. Enamasti on tegelematus,» tõdes Vatman.

Tema kinnnitusel teeb haigla omalt poolt kõik selleks, et info probleemse lapse kohta jõuaks õigesse omavalitsusse, et sealsed lastekaitsetöötajad saaksid temaga edasi tegeleda.

Lastekaitsetöötajad on Vatmani sõnul küll ülekoormatud, kuid kui info abivajaja lapse kohta jõuab nendeni, siis nad juhtumiga kindlasti ka tegelevad. Paraku aga ei jõua signaal tema sõnul alati õigeaegselt lastakaitsetöötajani. «Küsimus ongi selles, et kuidas see info temani jõuab,» märkis ta.

Aasta tagasi mainis sotsiaalminister Hanno Pevkur, et Eestis on 1500 lapse kohta üks sotsiaaltöötaja, kuigi peaks olema üks 1000 kohta. Vatmani sõnul on see küll üks kitsaskoht, kuid kõige olulisem on ikkagi info liikumine. Kui info on takerdunud, siis pole ka lastekaitsetöötajatest suurt abi.

Vatmani sõnul on kõige suurem probleem nende vanematega, kes kolivad ühest kohast teise. «Need, kes vahetavad korduvalt elukohta ega kuulu mitte kuskile, kaovad ära ja me ei suuda neid jälgida,» tõdes ta.