:format(webp)/nginx/o/2018/06/06/7886572t1h9ad7.jpg)
Umbes pooled eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud valdavad enda hinnangul eesti keel hästi, selgub kolmapäeval tutvustatud uuringu tulemustest.
Kultuuriministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tellitud rakendusuuringu kohaselt oskavad eesti keelt enda hinnangul hästi 43–54 protsenti muukeelsetest elanikest vanuses 15–74 eluaastat. Andmete vahemik on uuringus esitatud, kuna küsitluse usaldusmäär oli 95 protsenti.
Samas oli eesti keelt üldse mitte oskavate täiskasvanute osakaal väiksem kui 10 protsenti, selgus Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR ja Tallinna Ülikooli ekspertide tehtud uuringust «Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus».
Küsitluse põhjal ütles umbes 18 protsenti, et valdab eesti keelt vabalt, 30 protsenti tunnistas, et saab aru, räägib ja kirjutab eesti keeles, 27 protsenti ütles, et saab aru ja räägib veidi, 19 protsenti saab veidi aru, aga ei räägi ning 5 protsenti ei oska eesti keelt üldse.
Samas oli iga keeleoskusega inimeste grupis neid, kes tunnistasid, et sooviks eesti keelt edasi õppida. Kokku ütles 61 protsenti vastanutest, et kas õpib praegu või kavatseb millalgi tulevikus eesti keelt õppida.
Paremat eesti keele oskust sooviksid paljud seetõttu, et leida paremat töökohta (45% küsitletutest) või täita seoses tööga kehtestatud keeleoskusnõuet (42%). Olulised põhjused on aga ka parem toimetulek igapäevaeluga (44%) ning osalemine Eesti kultuurielus (42%).
Vaid väike osa inimesi soovib õppida eesti keelt selleks, et saada Eesti kodakondsust. Võrreldes 2004. aastaga on selle põhjuse tähtsus elanikkonnas vähenenud: umbes 26 protsendilt 12 protsendini.
Eesti keele õppes osalevad pigem naised (30–45-aastased, kõrgharidusega) ja need, kellel on kokkupuude eestikeelse suhtluskeskkonnaga.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)