Riigikontroll: liginullenergiahoonete nõuded käivad Eestile ülejõu (4)

Euroopa Komisjoni seisukohast lähtudes tõi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium erasektori liginullenergiahoonete ehitusloa väljastamise tähtaja aasta võrra varasemaks ehk nüüd on liginullenergiahoonetele üleminemise tähtaeg 2021. aasta asemel 2020. aasta, teatab riigikontroll.

• Loe ka: «Ülepingutatud nõuded võivad maale uute majade ehitamisele lõpu teha»

 Kuigi direktiivi järgi tuleb liginullenergiahoonetele üleminekuks koostada kava, ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seda teinud. Küll aga on ministeerium toetanud liginullenergiahoonete tüüpprojektide väljatöötamist ja näidishoonete ehitamist.

Riigikontrolli hinnangul ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega kohalikud omavalitsused olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema.

Intervjuudes Riigikontrollile on välja toodud, et liginullenergiahoonete ehitamise nõude tähtaja aasta võrra varasemaks toomisel on oluline mõju ettevõtjate äriplaanidele ning seda otsust ei oleks tohtinud kergekäeliselt vastu võtta. Vajalik võib olla juba kinnitatud planeeringute ja projektide ümbertegemine.

• Loe ka: «Andrus Karnau: Eesti energiasäästulõksus – hea elu või roheline majandus»

Ka puudub riigil terviklik ülevaade avaliku sektori hoonete energiakasutusest ja seisukorrast, sest info on eri registrites laiali. Seetõttu on keeruline teha informeeritult rekonstrueerimise ja rahastamise otsuseid.

Riigikontrolli hinnangul võiks ehitisregister olla see riigi register, kust on võimalik saada kogu infot kõikide hoonete kohta, sealjuures teisi registreid dubleerimata.

Praegu aga esinevad ehitisregistris lüngad nii energiamärgiseid kui ka hoonete rekonstrueerimist puudutava teabe osas. Tervikliku ülevaate saamist raskendab ka asjaolu, et paljudel avaliku sektori hoonetel puudub energiamärgis, mille olemasolu on üle 250 m2 pinnaga avaliku sektori hoonetel kohustuslik ning mis on vajalik hoone energiakasutusest ülevaate saamiseks.

 Hoone energiatarbimise hindamiseks vajalik energiamärgis puudus 2017. aasta seisuga 38 protsendil keskvalitsuse ja 49 protsendil kohalike omavalitsuste omandis ja kasutuses olnud hoonetest, millel on märgis kohustuslik.

Kohalikud omavalitsused on aastateks 2017–2021 koostatud eelarvestrateegiates kavandanud hoonete korrastamiseks 680 miljonit eurot. Riigikontrolli hinnangul on aga omavalitsuste tegelik investeerimisvõimekus väiksem: umbes kaks kolmandikku planeeritud summast.

Riigikontrolli soovitused

Riigikontroll soovitab  töötada välja meetmed avaliku sektori hooned energiatõhusamaks muuta, sealjuures võimalused kaasata erasektor rahastusse. Riigihalduse ministril soovitas Riigikontroll riigi kinnisvara investeeringuid planeerides veenduda, et oleks täidetud kolm protsenti keskvalitsuse hoonete pinna rekonstrueerimise nõue, ja kavandada edaspidi keskvalitsuse hoonete energiatõhususe investeeringud regulaarselt, olulise osana riigi kinnisvara juhtimissüsteemist.

Ministeerium: ehitussektor teadis nõuetest ammu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsleri Jüri Rassi sõnul teadis ehitussektor liginullenergiahoone nõuetest juba  2013. aastal. «Lähtudes ehitussektori valmisolekust rakenduvad liginullenergiahoone nõuded 2020. a alguses,» kinnitas Rass.

Ta lisas, et see otsustati 2017 koostöös ehitussektori esindajatega ning valmisolek üleminekuks on olemas. Varasem üleminek tuleneb Euroopa Komisjoni esitatud tõlgendusest, aga ka asjaolust, et 2017. aastal valminud kuluoptimaalsuse analüüsi kohaselt on liginullenergiahoone tase juba tänasel hetkel kulutõhus.

 «Nendime, et üleminek võib esialgu pikendada hoonete projekteerimise etappi,» möönis Rass.  Nende raskuste ületamiseks on SA KredEx tellinud ja teinud tasuta kättesaadavaks liginullenergia eluhoonete näidisprojektid, mida saavad kõik huvilised kasutada. Ministeerium on  koos Tehnilise Järelevalve Ametiga korraldanud kohalikele omavalitsustele suunatud infopäevi, mille käigus on selgitatud hoonete energiatõhususe regulatsiooni ulatuses ees ootavatest muudatusi. Lisaks on korraldatud seminare.

Asekantsleri sõnul on taastuvenergia kasutuselevõtuks  eraldatud riigieelarvest järgmisel aastal miljon eurot päikesepaneelide toetusmeetmele. «See tähendab, et päikesepaneele saab paigaldada tänavu 1,4 miljoni euro eest ning järgmistel aastatel veel nelja miljoni eest,» rääkis asekantsler.

 Ministeerium nõustub riigikontrolli soovitusega, mille kohaselt võiks ehitisregister olla see riigi register, kuhu koondatakse teiste registrite info ning on võimalik saada terviklikku infot kõikide hoonete kohta.

Ehitusregister on arendatud selliselt, et sinna saab kanda andmeid ehitiste energiatõhususe, sealhulgas ehitiste energiamärgiste kohta ja selle eesmärgiks on ehitiste tehniliste andmete ja ehitistega seotud ehitus- ja kasutuslubade kohta käivate andmete kogumine, samuti elektroonilise loamenetluse läbiviimise võimaldamine. «Hoone omanike ja üürnike andmete kogumine registri ülesandeks pole. Kinnisasjade omanikke kohta kogub andmeid kinnistusraamat,» sõnas Rass.

Ka on ministeerium  nõus riigikontrolli soovitusega, mille kohaselt peaks olema võimalik oluliselt rekonstrueeritavaid hooneid muudest ümberehitatud hoonetest eristada. «Arvestame selle soovitusega ehitusregistri arendusi planeerides,» lubas Rass.