Stanfordi ülikool valmistub rohkem Eestiga tegelema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Neeme Raudajakirjanik

2. juuni 2018, 00:01

Stanfordi ülikooli Eesti raamatukoguhoidja-arhivaar Liisi Esse. Foto: Neeme Raud

Otse Ränioru südames, Palo Altos asuva Silicon Valley hinge, Stanfordi ülikooli lõpetajatest võib kokku panna maailma kõrgtehnoloogia juhtfiguuride kes-on-kes-nimekirja. Stanfordist alguse saanud ettevõtete rida on aukartustäratav: Hewlett-Packard, Yahoo!, Cisco Systems, Sun Microsystems, eBay, Netflix, Intuit, LinkedIn, E*Trade…

Ent Stanford ei ole üksnes tulevikutehnoloogia inkubaator. Aastakümneid on seal tegutseva mõttekoja, Hooveri Sihtasutuse fookuses olnud endises idablokis ja selle lagunemise järel taas jalule tõusnud riikides toimuv. Seal on aastakümneid kogutud Eesti ja teiste Baltimaade lähiajaloo ürikuid. Arhiivis leidub näiteks Rahvarinde kihutusplakateid ja sadu rariteetseid trükiseid meie taasiseseisvumise ajast.

2011. aastal otsustas Eesti Okupatsioonide muuseumi rajaja, Seattle’is elanud silmaarsti Olga Kisler-Ritso perekonna fond, et kuna tütar Silvia (nüüd Thompson ja fondi juht) ning neli tema viiest lapsest on Stanfordi kas lõpetanud või lõpetamas, tuleb sealsele Eesti-teemalisele arhveerimisele ja uurimisele hoogu juurde anda. 2013. aastal loodigi ülikooli juurde Eesti raamatukoguhoidja-arhivaari koht, mille täitmiseks korraldati Eestis avalik konkurss. Selle võitis Tartu Ülikooli ajalooharidusega Liisi Esse.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles