/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/17/7848910t1h4c0f.jpg)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul peab olema tselluloositehase eriplaneeringuga jätkamine või planeeringu peatamine kogu valitsuse ühine otsus, samuti on ministri sõnul Tartu elanike vastuseis tehasele mõistetav.
Simson: eriplaneeringu peatamine peab olema valitsuse ühine otsus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tselluloositehase eriplaneeringu peatamine või sellega edasi liikumine peab olema kogu valitsuskoalitsiooni ühine otsus. Eriplaneering sai algatatud ühiselt ning seetõttu on loomulik, et ka järgmised sammud tuleb partneritega läbi arutada – meie oleme selleks valmis,» ütles Simson.
«Tartu linna ja sealsete poliitikute ning inimeste vastuseis EstFor-ile on arusaadav, sest valitseb teadmatus. On ka selge, et ilma kohalike toetuseta seesugust tehast tulla ei saa,» märkis Simson.
Samas lisas minister, et peab õigeks ettevõtluse toetamist ja Eesti puidu väärindamist. «Tegemist on mitmetahulise probleemiga, millele ei leidu ühest vastust. Seetõttu rõhutan üle, et tegemist peab olema valitsuse ühise otsusega.»
Peaminister Jüri Ratas arutab tselluloositehase eriplaneeringu kehtestamise küsimust koalitsioonierakondade juhtidega järgmisel nädalal, jõudmaks valitsuses üksmeelele.
Eesti metsanduse taustaga ärimeeste grupi loodud ettevõte Est-For Invest plaanib Tartumaale ehitada enam kui miljard eurot maksma mineva tselluloositehase.Valitsus algatas Tartu- ja Viljandimaal riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võimaliku puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks möödunud aasta 12. mail.
Protsess koosneb asukohtade võrdluse etapist ja sobivas asukohas detailse planeeringulahenduse koostamisest. Paralleelselt viiakse läbi asjakohased uuringud ja hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Plaanitav tehas hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.