Vanalinnapäevadel näeb taas kaelamurdvat trikki

37. korda toimuvate vanalinna päevade pealkiri on Eesti juubeliaasta puhul «Sada sammu sajandis».

Viiele päevale jagunev programm koosneb vastavalt sajast märgilise tähendusega sammust ehk üritusest, mis iseloomustavad eri ajastuid aastatest 1918–2018.

«Kuna vanalinn seondub paljudel inimestel keskajaga, siis oli suur kiusatus sinna tagasi minna, aga valisime teise tee. Otsustasime keskenduda viimasele sajandile vanalinna ajaloos, sest vanalinn on olnud tunnistajaks kõigile nendele sündmustele, mis on toonud meid siia, kus me täna oleme. Tänavune programm sisaldab lugusid Eesti riigi saja-aastase ajaloo erinevatest etappidest – rõõmsamatest ja ka süngematest,» ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet. «Samas ei ole vanalinna päevade mõte keskenduda üksnes ajaloopärandile, vaid ka mõtestada nüüdisaega ja -kultuuri. Nagu omal ajal lõppesid vanalinna päevad öölaulupidudega, mis mängisid olulist rolli Eesti taasiseseisvumiseni jõudmisel, suhestuvad ka nüüdsed vanalinna päevad meie riigi ja tänapäevaga,» lisas ta.

Vanalinnapäevad algavad 30. mail ja kestavad 3. juunini. «See tähendab, et nad on veidi lühemad kui varem, aga loodame, et selle arvelt suutsime teha neid palju huvitavamaks ja sisukamaks. Tunnuslause «Sada sammu sajandis» räägib enda eest ise,» lausus Svet.

Vanalinnapäevade avaetendus algab 30. mail  kell seitse Raekoja platsil ja kui ilm vähegi lubab, siis näevad külastajad harukordset trikki, kus sõidetakse jalgrattaga ühest tornist teise. Täpsemalt Pühavaimu kiriku tornist Raekoja torni. Seda trikki on tehtud ainult üks kord, 2012. aastal. Seda trikki näeb vaid juhul, kui tuule kiirus on alla 15 meetri sekundis.

Korraldajate sõnul ei jää Vanalinnapäevad ainult Raekoja platsile, vaid täidavad ka vanalinna hoovid, tornid, kohvikud ja kõrvaltänavad.

«Bremeni torn on korda tehtud. Veel möödunud aastal kasvas selle katusel puu. Nüüd on torn korras ja vanalinnapäevade ajal toimuvad siin installatsioonid ja etendused,» ütles vanalinnapäevade peakorraldaja Anne Velt. «Aga meil on veel Tornide väljak, Lillefestivali ala, kus on sel aastal ka Lõuna-Eesti taluturg. On antiigiturg, on Valgevene ja Leedu kauplejad. Seal on ka rahvakunstnike ala, kuhu ootame ka Kihnu Virvet. Siis on rahvakultuuri alad keskusega Musumäel ja erinevatel platsidel. Suurim uuendus on see, et Raekoja platsil on õhtuti vabaõhukino. Sada aastat on jagatud viie päeva peale,» loetles Velt.

Lasteala on teist aastat Snelli tiigi ääres. «Seal on ponid, meisterdamine, laulmine, tantsimine, võistlused. Meero Muusik laulab laupäeval sada lastelaulu oma saja ja veel rohkema lapsega.

Rahvale on väga meeldinud Tallinn Old Cup turniir mõõgavõitlejatele. Sel aastal tulevad osavõtjad isegi Hiinast. Lisaks veel Iisraelist, Valgevenest, Lätist, Leedust. Traditsiooniline vanalinnapäevade konverents kolib seekord seinte vahelt välja ja jaotub viiele päevale. On loodud mõttekodade sari koostöös Euroopa kultuuripärandi aastaga,» rääkis peakorraldaja.

Vahur Kelleri lavastatud avaetendus «Sajandi unistus» 30. mail kell 19 Raekoja platsil pakub vaatajatele haarava romantilise kontsertetenduse sajandi tormilistest sündmustest, aga ka uskumatu elamuse jalgratturi sõidust mööda köit Pühavaimu kiriku tornist Raekoja torni.

«Kui vanalinnapäevade eesmärgiks on läbida viie päevaga sada aastat, siis mina võtsin endale hullumeelse eesmärgi läbida need sada aastat umbes 45 minutiga. Ma olen proovides vaadanud, et see tekitab väga erilise, intensiivse tunde, kui sada aastat on nii kokku surutud. Loomulikult ei jõua minna detailidesse. Paljust on üle mindud atmosfääriliselt ja emotsionaalselt, ei ole faktitäpsust. Teisest küljest annab see terviku tunde, nagu läheks kiirkerimisega läbi terve sajandi,» rääkis Keller.

Programmiga on võimalik tutvuda vanalinnapäevade veebilehel.