Kiisler: ootame, millal Margus Tsahkna Eesti 200 liikumisega kapist välja tuleb (5)

Keskkonnaminister Siim Kiisler (IRL) osutas tähelepanu asjaolule, et uuringutes on jätkuvalt suur seltskond neid, kes ei eelista ühtegi erakonda ehk ei oska mingil põhjusel valida ühtegi parteidest. Seega pidas Kiisler loomulikuks nähtust, kus inimesed on uuele liikumisele – kes kaardistab end kui mittepoliitilist – valmis sümpaatiat avaldama. «Jätkuvalt see idee mittepoliitilistest poliitikutest läheb hästi peale, vähemalt eisalgu,» selgitas Kiisler.

Kiisler lisas, et mida «udusem» esimese hooga ollakse, seda parem – siis ei ole kellelgi midagi sinu vastu. Skeptitsism tekib siis, kui ollakse sunnitud konkreetsemaid seisukohti võtma. «Sellise ebamäärase ja uuena on võimalik toetusprotsente saada.»

Kiisler lisas, et ootab huviga, millal ka avalikkusele tuntumad näod seoses Eesti 200 liikumisega välja tulevad ning mis selle protsessi edasi saama hakkab. ​«Ootame, millal [IRL-i endine esimees] Margus Tsahkna tuleb selle liikumisega seoses kapist välja,» sõnas Kiisler. «Saab olema huvitav vaadata, mis neist saama hakkab.»

Mäletatavasti teatasid viis inimest – IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallas, sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi juht Küllike Saar ja LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume – mai alguses Postimehe arvamusküljel poliitilise liikumise Eesti 200 loomisest. 

Siis sõnas Kristina Kallas, et Tsahkna osaleb ettevõtmise tegemistes ka nüüd ja edaspidi. ​Kui seltskonna kooskäimistest sügisel kirjutati, ütles Tsahkna ERRile, et suundub 2019. aastal pigem erasektorisse. ​Täpselt sellisena, nagu Tsahkna toona uue poliitilise jõu eesmärki sõnastas, näevad seda nüüd ka viis, kes annavad oma kandideerimisest teada.

Ministrid: ühiskonnas on alati ootus uuele poliitilisele jõule

Kommenteerides uuringu tulemusi, mille kohaselt liikumine Eesti 200 on tõusnud populaarsusest viiendaks poliitiliseks jõuks, nentisid kolme valitsuserakonda esindavad ministrid, et ühiskonnas on alati ootus uue poliitilise jõu järele ning uuel tulijal on alguses kerge koguda toetust.

Peaministri ülesandeid täitev sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et värsked erakondade reitingud ei toonud kaasa olulist muutust, välja arvatud uue poliitilise jõu – liikumise Eesti 200 – «jõuline kaardile tulek».

Saare sõnul järeldub sellest, et liikumine kas kõnetab ühiskonda või on liikumine suutnud sõnastada teemad, mis ühiskonda kõnetavad. «Iga aja tagant tekib poliitilisel väljal millegi uue ootus. Nii ka praegu,» ütles Saar.

«Milline võib olla nende [Eesti 200] potentsiaal valimistel erakonnana, see sõltub sellest, kuidas nad formeeruvad. Praegu pole ka selge, kas nad lähevad valimistele ja kes on siis nende juhtfiguurid,» sõnas Saar ja lisas, et liikumisel on praegu juhtide asemel pigem kõneisikud.

Keskerakonda kuulub regionaalhalduse minister Janek Mäggi nentis, et umbes 30 protsenti ühiskonnast on alati rahulolematud. «Seal pole ühtset arusaama, mida täpsemalt tahta,» sõnas ta. «Eestis on palju neid, kes ütlevad, et tahavad midagi muud. Aga mis see on, sellele nad vastata ei oska.»

Mäggi sõnas, et kõigil viimasel ajal aset leidnud riigikogu valimistel on aset leidnud üllatus ning ta avaldas veendumust, et nii saab see olema ka eesolevatel valimistel. «Kampaania algab kõige varem kaks kuud enne valimisi,» sõnas Mäggi. «Võib juhtuda, et nad [liikumine Eesti 200] võib teistelt hääli ära võtta, aga võib juhtuda ka vastupidi,» ütles Mäggi.

Alates novembrist erakondade populaarsustabelit juhtinud Reformierakonna reiting taastus pisut aprillikuisest langusest ning on nüüd 32 protsenti, selgub BNS-i ja Postimehe tellitud uuringufirma Kantar Emor maikuisest küsitlusest. Toetuselt viies poliitiline jõud oli mais avalikkuse ette tulnud liikumine Eesti 200, mida toetas 6 protsenti vastanutest.

Loe täpsemalt:

• Eesti 200 alustas märgatava toetuskrediidiga