/nginx/o/2009/06/08/191487t1h5b87.jpg)
Kriminaalhoolduse all ja vanglates oli mullu vähem alaealisi ja noori kui näiteks viis aastat tagasi. Politseikomissar peab selle põhjuseks nii süüvõimeliste laste üldarvu langust kui ka pidevat tööd kuritegude ennetusel.
Alaealiste ja noorte hulk vanglates vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2005. aastal oli 13-17-aastaseid kriminaalhoolduse all 384 ja 2007. aastal 304, siis mullu oli nende arv langenud 260ni, selgub statistikaameti värsketest andmetest.
Vähenenud on ka äsja täiskasvanuks saanute kriminaalhoolduse alla sattunute hulk – 2005. aastal oli 18-20-aastast noori jälgimise all täpselt tuhat, mullu aga 792.
Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo komissar Ly Kallas märkis, et näiteks Harju maakonnas on võrreldes 2005. aastaga süüvõimelisi lapsi (vanuses 14-17 eluaastat) 40 protsenti vähem. «Siin peitub ka peamine põhjus, miks näitab statistika alaealiste poolt toimepandud süütegude langust,» arvas Kallas.
«Kui alates 2006-2007 hakkas süüvõimeliste laste arv langema, on ka loogiline, et langeb
õigusrikkumisi sooritavate ja kriminaalhoolduse alla sattuvate laste arv. Selline trend võib jätkuda veel mõned aastad,» prognoosis ta.
Kallas selgitas, keda üldse kriminaalhoolduse alla pannakse: «Viimasel ajal on peale kuritegude kohtu poolt kriminaalhoolduse alla saadetud ka alaealisi, kes on toime pannud väärteo. Näiteks tõi Kallas juhud, kus alaealised on korduvalt tarvitanud alkoholi ja neid on karistatud nii rahatrahvidega või edastatud materjalid alaealiste komisjoni ning lõpuks kohtusse - sel juhul võib kohus määrata käitumiskontrolli kuni 6 kuuks ja lisakohustuse näiteks alkoholi mittetarvitamise kohta. «Samuti on liiklusrikkumisi sooritanud alaealiste puhul kriminaalhoolduse alla saatmist kohaldatud.»
Ka vanglates on alaealisi varasemast vähem. Võrreldes viie aasta taguse ajaga, mil kinnipidamisasutustes pidi süüdimõistetuna istuma 37 alaealist (15-17-aastast), oli mullu neid 23. Noori vanuses 18-21 oli vanglates mullu 220.
«Kindlasti tuleb mainida ka ennetustegevust – räägime ja tegeleme nende teemadega igapäevaselt. Lastele on leitud tegevusi noortekeskustes, huviringides või ka mujal. Samuti on töös erinevad projektid, rehabilitatsioonikeskused jne. Lastega tegelevad ametkonnad püüavad operatiivselt sekkuda probleemsete laste tegevustesse, suunates või abistades neid ja nende lähedasi,» rõhtuas Kallas.
Tema sõnul saab osa rikkumiste puhul välja tuua ka majanduse madalseisu võrreldes buumiajaga. «Samuti on üheks põhjuseks ka see, et juhtumite korral, kus rikkuja süü on väiksem, tekitatud kahju on hüvitatud vms, siis suuname materjalid alaealiste komisjonidele lahendamiseks ja mõjutusvahendite kohaldamiseks.»
Kokku oli mullu üldse vanglates süüdimõistetuid 3393, mis on 1017 võrra vähem kui 2005. aastal (4410).