Kohtuistungite helisalvestamine muutub kohustuslikuks

Seadusemuudatus näeb ette edaspidi üldjuhul kõikides kohtumenetluse liikides kohtuistungite helisalvestamise, mis senini oli nõutud vaid üldmenetluses lahendatavate kriminaalasjade puhul. «Helisalvestamise laiendamine annab kohtuistungil toimuvast parema ülevaate nii menetlusosaliste kui ka kõrgema astme kohtute vaates ning vähendab sõna sõna vastu peetud vaidlusi kohtuistungil toimunu osas,» selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Istungi helisalvestis tuleb lisada kohtutoimikule ja menetlusosalistel on nendega õigus tutvuda toimikuga tutvumise reeglite kohaselt. 

Oluline muudatus puudutab ka võlgniku alampalga või sellest väiksema suurusega sissetulekust kuni 20 protsendi arestimist kuus. Kehtiv seadus lubas täituritel toimida nõnda, et mitme võlanõude olemasolul võeti võlgniku alampalga suurusest sissetulekust ära mitu korda 20 protsenti, kuniks võlgnikule jäi kätte vaid 140 eurot. «Selline ekslik arusaam sissetuleku vähendamise võimalusest tuli seaduse tekstist selgelt välistada. Seetõttu sõnastati seaduses selgelt, et kõigepealt tuleb alampalgast maha lahutada arvestuslik elatusmiinimum ja alles seejärel saab leida 20 protsenti, mis võlgnikult ära saab võtta,» rääkis Reinsalu.

Nii on võlgnik sunnitud jätkuvalt panustama võlausaldaja nõuete rahuldamisse, kuid tema panustamise määr on kehtiva õigusega võrreldes oluliselt väiksem ning kindlasti on isikule tagatud arvestusliku elatusmiinimumi suurune sissetuleku säilitamine. Seadusesse luuakse ka selgem valem mittearestitava miinimumi arvestamiseks siis, kui võlgnikul on ka ülalpeetavad. 

Kolmanda olulise muudatusena näeb seadus ette ka kohtutäiturite uued tasumäärad, sest selle aasta alguses tunnistas riigikohus kohtutäiturite põhitasu määrad põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellest tulenevalt tõsteti kohtutäituri põhitasu määra väiksemate nõuete puhul ning vähendati oluliselt suuremate nõuete puhul. «Muudatuse eesmärk oli kehtestada põhitasud, mis ühelt poolt arvestaksid ühiskonna majanduslikku seisundit ning teiselt poolt võimaldaksid täiteteenust pakkuda mõistliku tasuga,» selgitas Reinsalu.

Ta lisas, et kohtutäituri põhitasu määrad peavad olema mõistlikus ulatuses riigilõivumääradest suuremad, sest kohtutäitur peab enda tasudest katma kogu büroopidamisega kaasneva kulu ning peab vastutama isiklikult kogu ametipidamise eest.