Politsei: kiiruseületaja on ohtlikum kui aeglaselt sõitja

Tänaku hinnangul on paljude juhtide arusaama kohaselt nn «põhjendamatult» aeglased sõitjad lihtsalt need, kes järgivad piirkiirust.

Tema sõnul on teada tõde, et paljud juhid sõidavad nn lubatu piiril ehk siis 90 km/h + 10 või rohkem, kuidas kellegi südametunnistus lubab.

«Harjumus võib olla tulnud sellest, et ka politsei kiirusemõõtjatel on seaduses ette nähtud laiendmääramatus, mille politsei alati mõõdetud kiirusele lisab,» selgitas ta.

Tänaku arvates tuleneb sellest arvamus, et oma sõiduki spidomeetri järgi umbes 105 km/h liikudes ei peata politsei neid kiiruseületamise eest ja nii tajutaksegi spidomeetri järgi kiirusel 90 km/h sõitjaid justkui põhjendamatult aeglaselt sõitjaid.

Tänak tõstis esile, et seaduse mõttes on põhjendamatult aeglane sõit liikluse teadlik takistamine ja mitte piirkiirusest paari pügala võrra aeglasemalt liikumine.

Võrreldes nende teadete arvuga, mis puudutavad ohtlikke manöövreid, joobekahtlusega juhte, kihutamist, teatatakse Tänaku sõnul liiga aeglastest juhtidest väga harva. Samas pole politseil eraldi ametlikku statistikat, et kui palju selliseid liikluse takistajaid on aastate jooksul olnud.

«Kuid ilmselt sellist tahtlikku liikluse takistamist ka fikseeritud pole. Küll on juhtumeid, kus politsei lihtsalt peatab sõiduki, mille taha on kogunenud kolonn, ning selgitab kohustust teised sõidukid mööda lasta,» sõnas Tänak.

Komissar rõhutas ka, et liiklusohutuse seisukohalt on ohtlikum ikkagi lubatud piirkiiruse ületaja, mitte aeglasemalt sõitja.

Ta lisas, et ohutuse mõttes on samas oluline, et veidi aeglasema sõidukiiruse valija hoiaks seda sõidutempot ühtlaselt ja arvestaks kiiremini liikujatega.

«Taganttulija saab mööda lubada kas siis tee ääres peatudes või aeglustades sõitu ja hoides võimalikult tee serva äärde,» juhatas ta.

Tänaku sõnul aitab kolonnide tekkimist vältida ka see, kui inimene, kes on otsustanud aeglasemalt liikujaga samas rütmis püsida, hoiab piisavat pikivahet, et mööda saaks sõita ohutult.