Tallinna kümnes lillefestival on austusavaldus Eesti ajaloole

Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on 2018. aasta Kadrioru pargile sündmusterohke ning ajalooliselt märgiline. «Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva, Kadrioru lossi- ja pargiansambel saab 300 aastaseks ning toimub kümnes rahvusvaheline Tallinna lillefestival. «Sel kolmekordsel juubeliaastal, ootame Tornide väljaku parki eriti värvikirevaid ja kõrgel aiakunsti tasemel teostatud kompositsioone teemadel «Õnnesoov lillede keeles» või «Ajaloo peegeldus aias».

Sel aastal on oma osaluse soovist teatanud 8 välisriiki: Soome Vabariiki esindavad käesoleval aastal Helsingi, Kotka ja Kerava linna aednikud; veel on osavõtjaid Hiina Rahvavabariigi Chengdu linnast, Ungarist, Lätist, Valgevenest, Saksamaalt, Venemaalt ja esmakordselt lillefestivali ajaloos aednikud Türgist.

Oma juubeliõnnesoove tulevad jagama teiste hulgas Räpina Aianduskool, Kopli Ametikool, eelmise aasta rahvalemmikuks valitud Hiiumaa Ametikool ja veel üle kümne meie aiandusega tegelevat  ettevõtet/eraisikut.

Tallinna linn on korraldanud alates aastast 2009 Tornide väljaku pargis rahvusvahelist lillefestivali. Festivali juhtimise ja läbiviimise eest vastutab Tallinna kommunaalamet oma hallatava asutuse Kadrioru Park kaudu.

Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi- ja köögiviljaaiad.

Alates 1896.aastast hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid. Laadaplatsi väljanägemine ei olnud aga kiita ning 1930-ndatel aastatel kujundati väljak avalikuks haljasalaks, kus ei puudunud ka lilled.

Seoses festivali läbiviimisega Tornide väljaku pargis korrastati olemasolevat pargi teedevõrku, kaasajastati olemasolevat lava ning ehitati välja ringväljak.

Festivali ala eskiislahenduse koostas Aia- ja maastikukujunduse firma OÜ Kivisilla maastikuarhitekt Ülle Grišakov. Vastavalt sellele eskiislahendusele valmivad aiad osalejate poolt festivali alale igal aastal kahel etteantud teemal.

Tallinna lillefestivali ideeks on täisväärtuslik ja omapärane kultuurielamus.

Pärast aedade  rajamist on kõik teosed kevadest hilissügiseni avatud vaatamiseks linnakodanikele ja külalistele. Oleme saanud jälgida,  kuidas kolme kuu jooksul mustast maalapist lopsakas aed on saanud ja milliseid muutusi ühe üürikese Eestimaa  suve jooksul  taimed teevad.

Festivali sihtgrupiks on inimene, kes hoolib ümbritsevast loodusest ja rohelisest taimest ning keda huvitab kodukaunistamine ja aiakujundamine.

Festivali toimumise üheksa aasta jooksul on 17 välisriigi aednikud kujundanud ja ehitanud kokku 57 iluaeda. Eestist on osalenud 89 erinevat firmat/kooli /ettevõtet/eraisikut ja nende poolt on välja ehitatud 191 aeda.

On planeeritud aedu, kus inimene puhkab, mõtiskleb, on õnnelik, kus ta leiab pelgupaiga loodusega suhtlemiseks ja hingejõu taastamiseks, on olnud lustakaid aed-labürinte looklevate- põimuvate teekestega. Kasutatud on vitspunutistest taimekaste, puitterrasse, pergolaid, mitmesuguseid taimeanumaid, müüritisi, istepinke, jne. Märgusõna «taaskasutus» on aktuaalne.

Aed – olgu väike terrass või hiigelsuur lossipark – on lava, millel etendatakse looduse igavest sünni, õitsemise ja surma mängu. See võib olla dramaatiline ja kirglik ühe suve romaan või siis sajandeid arenev vaikne jutustus. Lavastajaks looduse teatris on aednik.

Kõikidel festivali aastatel on  tööd silma jäänud – tahte, soovi, rõõmsa toimetamise ja

loominguliste otsingutega.

Oma ala asjatundjatest koostatud professionaalne žürii valib välja kummagi teema parima aia, rajatavate teoste hulgast valivad oma lemmiku ka külalised ja linnakodanikud.  Võitjaid autasustatakse klaasikunstnik Eeva Käsper`i valmistatud klaastaiesega, millel on kujutatud festivali logo (dominiiklaste kloostris eksponeeritud ca 500 aasta vanusel raidkivil olev lohe, kelle suust kasvab välja viinapuu väät).

Festivali korraldajatel on  siiras heameel huvi ülesnäitamisest nii festivalil osalemisel kui ka külastamisel. Oleme südamest tänulikud iluaedade loojatele suure pühendumise eest oma ideede ellu viimisel, tänu millele tekivad suve jooksul Tornide väljaku parki kõik need fantaasiarikkad iluaiad.

Lillefestival avatakse 25. mail kell 17, avamispeol esineb Jäääär.