Aabile tuli suurhüvitis üllatusena (4)

«Hüvitis kantakse raamatupidamislikult üle samamoodi nagu palk – see on lõpparve. See ilmus minu pangakontole samal päeval, kui ametist vabaks sain. Seda tehakse automaatselt ja keegi ei küsi, kas sa tahad või ei taha,» sõnas keskerakondlane Jaak Aab, kes teatas 17. aprillil, et astub riigihalduse ministri kohalt tagasi. Ligi kuu varem oli ta kiirust ületades politseile vahele jäänud alkoholi tarvitamise jääknähtudega.

Politsei pidas Aabi auto kinni pühapäeval, 11. märtsil kella 11.30 paiku Tartu ringteel Lõunakeskuse lähedal. Aab sõitis linnakiiruse alas 73 kilomeetrit tunnis. Alkomeeter näitas ministri väljahingatavas õhus tema joobe raskuseks 0,14 milligrammi liitri kohta. Vere alkoholisisaldus oli seega 0,28 promilli.

Aab esitas tagasiastumispalve peaministrile, kes rahuldas selle. 

«Ma ei uurinud, kui palju kompensatsioon on üldse. See tuli ootamatult, ma tõesti ei teadnud ega uurinud ette,» sõnas Aab eile.

Vabariigi valitsuse seadus ütleb, et peaministri ettepanekul ametist lahkunud ministril on õigus saada hüvitisena kuue kuu ametipalk. Aabi kuupalk oli 4552,60 eurot. 27 315,6-eurosele hüvitisele lisandus 1514,75 eurot puhkusetasu. Maksud võeti maha ja Aabi kontole laekus mõni päev tagasi seega üle 20 000 euro hüvitist.

«Rahandusministeeriumil on seadusest tulenev kohustus maksta hüvitist peaministri ettepanekul töölt lahkunud ministrile ja sellega seoses on ülekanne ka tehtud,» sõnas ministeeriumi kommunikatsioonijuht Sigrid Laev. 

Samas kinnitas justiitsministeeriumi avaliku õiguse talitus, et seadus ei reguleeri seda, kas inimene peab hüvitise vastu võtma, vaid näeb ette õiguse teatud juhtudel hüvitist saada.

Seadus võib nõuda hüvitise maksmist, ent selle kasutamine on tagasiastuja enda tunnetuse küsimus.

Seaduses on toodud eraldi välja, millal hüvitist ei maksta. Näiteks siis, kui minister vahetab portfelli või läheb riigikokku. 

Aab ütles eile, et ei ole jõudnud mõelda, mida rahaga teha. «See tuli kaks päeva tagasi minu kontole, olen tegelenud teiste asjadega,» sõnas eksminister, kes rõhutas samas, et palgad ja hüvitised on seadusega paika pandud ning otsa tuleks tema sõnul vaadata riigikogule.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees ning Aabi erakonnakaaslane Jaanus Karilaid sõnas, et seadus võib nõuda hüvitise maksmist, ent selle kasutamine on tagasiastuja enda tunnetuse küsimus.

«Kui see tundub saajale ebaõiglane, siis võib ta ju selle annetada. Seaduse järgi ei saa keelduda hüvitisest, aga ta võib selle pärast anda heategevusse, kui heaks arvab,» sõnas Karilaid.

«Ülekohtuselt või mitte, aga ju see hüvitis ei ole kunagi välja mõeldud mitte sellepärast, et kingitust teha, vaid seepärast, et ministri amet on tuulepealne koht, mitte tavaline töökoht. Sellest võib iga hetk ilma jääda,» sõnas Aab, kes mõtleb enda sõnul ka annetamisele.

Jaak Aab sai riigihalduse ministriks mullu suvel Mihhail Korbi asemel. Viimane astus tagasi pärast seda, kui oli Haapsalus veteranidega kohtudes öelnud, et tema ei toeta Eesti kuulumist NATOsse.

2. mail kinnitas president riigihalduse ministri ametisse suhtekorraldaja Janek Mäggi.