/nginx/o/2017/11/03/7278043t1hf381.jpg)
Salajased piiriülesed operatsioonid, nagu see leidis mõni aasta tagasi aset kaitsepolitseinik Eston Kohvri osavõtul, toimuvad ka tulevikus, kui idapiir korralikult välja ehitatakse, kinnitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori kohusetäitja Elmar Vaher ERRi veebisaates «Otse uudistemajast».
Saatejuht Ainar Ruussaar tuletas meelde, et venelased röövisid Eston Kohvri siis, kui PPA oli teinud Eesti-Vene piirile «väikse augu», et kaitsepolitsei saaks oma asju ajada.
Vaher märkis, et tegemist oli «normaalse operatsiooniga». «Neid on olnud, see oli ja tuleb ka tulevikus,» ütles ta.
Ruussaare küsimusele, mis saab sellistest salaoperatsioonidest siis, kui Eesti idapiiri välja ehitab, vastas Vaher, et «tuleb teha teistmoodi». «Ma ei saa rääkida, kuidas, aga ma annan teile kindlust, et siin sõjaväeluure, julgeolekuasutused, kaitsepolitseiamet, välisluureamet ja politsei teevad iga päev väga tugevat koostööd.»
Vaher märkis, et piiri muudavad kõige paremini pidavaks rahvusvahelised kokkulepped, samas ei saa praegu Venemaad usaldada. «Samas me saame aru, et meie naaber on selline, kes, tegelikult võib öelda, ei hooli sellest üldse, vaid isegi mängib meiega.»
Vaher märkis, et Vene piirivalve on ju sisuliselt FSB 2. osakond, mille kaudu sealtpoolt piiri valvamist koordineeritakse.
PPA juht tõi piirikaitse puhul olulise tegurina esile ka heidutuse. «Kui me räägime illegaalist, kes tahab Eestisse tulla ebaseaduslikult, siis tema jaoks kindlasti mängib rolli see, kust on ebamugav tulla, kust on vähem ebamugav tulla. Seda me näeme ka praegu,» ütles Vaher.
Illegaalsetest piiriületustest rääkides tõi PPA juht näite juhtumist, kus piirivalvurid nägid looma pead üle jõe ujumas, aga tegelikult oli selle all salasuitsude vedaja Eesti poole liikumas.
Kolmanda piirikaitse olulise vahendina tõi Vaher esile tehnika, mis läheb järjest odavamaks.
Küsimusele, millise protsendi ulatuses Eesti piir peab, tunnistas Vaher, et umbes kümmet protsenti ebaseaduslikest piiriületustest ei suuda PPA kontrollida. «Me saame võib-olla teada, et toimus (ebaseaduslik ületus – toim), kas koer leiab jälje, rohi on maha tallatud või on muud tunnused, mida meie professionaalsed piirivalvajad ära tunnevad või tehnika näitab. Aga me ei tea, kes see oli ja mis oli tema eesmärk,» tõdes Vaher.
/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)