Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/04/7823120t1hdd12.jpg)
Miks Ivan Aivazovski tormise mere ja õhetava päikeseloojanguga maalid või pallaslaste looming köidavad inimesi rohkem kui kaasaegne kunst? Miks tundub vana klassika publikule mõistetavam ja hingelähedasem kui moodsad kunstivoolud? Kunstiajaloolased otsivad põhjust.
On märtsikuu viimane nädalalõpp. Kadrioru kunstimuuseumisse voorib rahvast hulgakaupa, kuigi ühe tuntuma vene marinisti Ivan Aivazovski meremaalide näitus «Aivazovski. Ideaali otsinguil» on publikule lahti juba kolmandat nädalat. Vahetult pärast avamist võis aga näha veelgi haruldasemat vaatepilti – Kadrioru barokklossi ukse taga lookles pikk järjekord.
Esimese kolme nädalaga käis näitusel üle 10 000 inimese, Eesti näitusesaalide kohta on seda erakordselt palju. Sama suur huvi jätkub siiani, kinnitab koos Alar Nurksega näitust kureerinud kunstiajaloolane ja Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre.