/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/27/7810726t1hd334.jpg)
Väikesed kontserdikorraldajad on EAÜ (Eesti Autorite Ühing) peale pahased, kuna nende sõnul dikteeritakse neile pealesurutud tüüplepinguid ning sellega seatakse suuremad ürituste korraldajad eelisseisu.
Kontserdikorraldajad ägavad EAÜ pealesurutud tüüplepingu all (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui senine kohtupraktika on kontserdikorraldajate ning EAÜ vaidlustes asunud eranditult vaid EAÜ poolele, siis aasta alguses jõustunud ringkonnakohtu otsusega keelati esmakordselt EAÜ-l nõuda kontserdikorraldajatelt topelt litsentsitasu. See aga võib tähendada, et need kontserdikorraldajad, kes varem on pidanud ühingule topelttasusid maksma, saavad võimaluse see nüüd EAÜ-lt välja nõuda ning see tähendaks ühingule märkimisväärset rahalist kaotust.
Kontserdil lugude esitamiselt tuleb maksta autoritasu – üldjuhul siiski mitte otse autorile, vaid Eesti Autorite Ühingule, keda autorid kasutavad enda õiguste kaitsmise lihtsustamiseks ning litsentsitasu kasseerimiseks. Niisiis on EAÜ näol tegemist autorite huvides tegutseva organisatsiooniga, mis samal ajal ei tohiks panna kontserdikorraldajaid loobuma enda äri ajamisest.
Nagu selgub, siis tegelikkuses on kontserdikorraldajate ning EAÜ suhtluse vahelt juba kaua aega tagasi jooksnud läbi must kass ning sellest on saanud eraldiseisev takistus kontsertide korraldamisel. Paljud muusikaürituste eestvedajad on väljendanud oma pahameelt EAÜ kasutatava tüüplepingu üle, mis sisuliselt jätab korraldajad ilma õigustest, pannes neile vaid kohustusi. Eriti palju tuska tekitab ürituste korraldajatele tüüplepingu punkt, mis lubab nõuda litsentsitasu topelt juhul, kui eelnimetatud pole EAÜga olnud nõus dikteeritud tingimustel lepingut sõlmima. Advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaat Denis Piskunov, kes nimetatud kohtuvaidluses kontserdikorraldajat esindas, märkis, et topelt litsentsitasu nõudega karistatakse sellist ürituste korraldajat, kes julgeb paluda tüüplepingu muutmist või kellele sobiks litsentsitasu maksta näiteks pärast kontserti. «Katsetele sõlmida mõlemale poolele sobiv leping, vastatakse kohtusse hagiavalduse esitamisega,» selgitas Piskunov.
Piskunovi hinnangul on aga hiljutise Tallinna ringkonnakohtu otsusega saavutatud pretsedent, kuna ringkonnakohus on ümber vaadanud maakohtute senise praktika ning märkinud, et litsentsitasu kahega korrutamisel on karistuslik iseloom ning seda seadus ei luba. Ühtlasi ei võtnud asja arutusse ka riigikohus, mis tähendab, et ringkonnakohtu otsus on lõplik ning selles väljendatud seisukohtadest lähtutakse ka edaspidi sarnaste asjade lahendamisel.
Liiga tehakse väiksematele
Kontserdikorraldaja Denis Vassiljevi sõnul on põhiprobleem selles, et ühingu tüüpleping on iganenud ning kasu saavad sellest vaid suuremad korraldajad, kes 18 aastat tagasi lepingu kinnitamise juures olid. «Tulevad välja uued seadused, kuid vana leping kehtib siiani. Kas tõesti sai 18 aastat tagasi koostatud nii hea tüüpleping, et täna poleks seda vaja muuta?» on Vassiljev nördinud. Tema hinnangul on see olukord jabur, et 2000. aastal kinnitati leping, kuid väiksematelt muusikaürituste korraldajatelt ei küsinud keegi midagi.
«Näiteks 2000. aastal oli pileti käibemaks 0 protsenti, nüüd aga 20 protsenti. See tähendab, et kontserdikorraldaja saab kätte vähem raha, aga EAÜ tahab ikkagi endale seda sama viit või rohkemat protsenti. Suuremad kontserdikorraldajad teenivad rohkem ning neil on seega lihtsam. Väikesed kontserdid, kuhu tuleb 150-200 inimest ei teeni tihti midagi, samas kui nad peavad igal juhul selle 5 protsenti maksma. Isegi juhul, kui autor kinnitab, et ta ei taha oma honorari kätte saada, kuid EAÜ nõuab ikkagi raha, sest neil on seaduslik õigus jätta endale 30 protsenti autori honorarist,» selgitas Vassiljev.
Nii ongi paljud väiksemad kontserdikorraldajad püüdnud tüüplepingu punktides jõuda mõistlikumale lahendusele, mis oleks kasulik mõlemale poolele. Sellest pole aga EAÜ huvitatud ning esimene samm on hagiavaldus kohtusse, et sel viisil tüüplepingu alusel korraldajalt nõuda välja topeltmääras litsentsitasu.
Tüüplepingut muuta ei kavatseta
Ühingu sõnul vastab tõele, et nimetatud tüüpleping kehtib aastast 2000 ning muusikateoste avaliku esitamise tingimused (sh litsentsitasumäärad) said tol korral suuremate kontserdikorraldajatega läbi räägitud. Samas ei ole EAÜ sõnul nimetatud lepingu mittesobivusega suuri probleeme olnud. «Aastate jooksul on olnud aeg-ajalt üksikuid kontserdikorraldajaid, kes eeldatavasti soovist hoida kõrvale litsentsitasu maksmisest on vaidlustanud litsentsitasu arvutamise metoodika ning määrad kohtus või konkurentsiametis. Nii kohtud kui ka konkurentsiamet on selle tulemusel korduvalt kontrollinud EAÜ rakendatavaid litsentsitasumäärasid ja arvutamise metoodikat ning pidanud neid põhjendatuks,» selgitas EAÜ volitatud advokaat Mari Must Postimehele. Seega ei ole EAÜ hinnangul ka kuidagi põhjendatud vaid ühe otsuse põhjal tüüplepingusse muudatusi sisse viia. «Autoriõigusega kaitstud teoste ebaseadusliku kasutamise puhul ei ole õiguste omajal kuidagi ise võimalik takistada teoste ilma loata kasutamist ja siin on tavapärane litsentsitasu tihti ebapiisav, et hüvitada tegelikult tekkivat kahju,» ütles advokaat.
Musta sõnul ei ole loos viidatud ringkonnakohtu otsus kindlasti pretsedent, sest konkreetne otsus on siduv vaid selle vaidluse pooltele, sest on olemas ka teine ringkonnakohtu otsus, millega jäeti jõusse maakohtu otsus EAÜ õiguse kohta nõuda kõrgemat litsentsitasu, kui litsentsileping pole sõlmitud enne kontserti. «Varem viidatud tsiviilasjas keeldus kontserdikorraldaja enne kontserdi toimumist sõlmimast litsentsilepingut tavapärastel tingimustel, mida kohtud ja konkurentsiamet on varem pidanud põhjendatuks ning mille kohta ringkonnakohus konkreetses tsiviilasjas ka ütles, et selliste tingimuste kohaldamine enne kontserdi toimumist on põhjendatud,» ütles Mets.
Ühtlasi tuleb advokaadi sõnul arvestada, et EAÜ-l on konkurentsiõigusest tulenev kohustus kohelda kontsertide korraldajaid ühetaoliselt, sest kui EAÜ hakkaks iga korraldajaga eri tingimustel lepinguid sõlmima, seaks see korraldajad turul ebavõrdsesse olukorda. «See ei ole aus ega õiglane teiste suhtes ning võib EAÜ-le omakorda tuua kaasa konkurentsiõiguse rikkumisest tingitud tagajärjed.
EAÜ tegevdirektor lubas advokaadil hambad välja lüüa
Kuigi EAÜ kinnitusel kontserdikorraldajatega probleeme ei ole, on vähemalt ühel korral läinud tüli nii tuliseks, et lõppes ühingu tegevdirektori Kalev Rattuse ähvardusega kontserdikorraldaja juriidilisel esindajal lausa hambad kurku lüüa.
Aprilli alguses Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimunud koosolek võttis veidrad pöörded, kui tegevdirektor Rattusele ei meeldinud mitte üks raas see, et EAÜ liige Jevgeni Orehhov oli koosolekule võtnud kaasa enda õigusnõustaja vandeadvokaat Denis Piskunovi. Eelnevalt oli Orehhov saatnud EAÜ juhatusele endapoolse seisukoha ühingus toimuvast, mis sisaldas mõõdukat kriitikat juhtkonna aadressil. Näiteks soovis EAÜ liige Orehhov rääkida üldkoosolekul muu hulgas seadusemuudatuse algatamise vajadusest, millega võiks autoritele anda suuremaid õiguseid ning loobuda teatud juhtudel autoritasust.
Ehkki mittetulundusühingute seadus kohustab EAÜ liikme kirjaliku sõnavõtu lisama protokolli, vastas ühingu jurist Orehhovile, et protokolli midagi ei lisata ning kui on tõesti midagi öelda, tulgu ta ise koosolekule kohale. Selle peale võttis mees kaasa oma advokaadi Denis Piskunovi, et osaleda EAÜ üldkoosolekul. «Olles mind Kuppelsaali uste ees märganud, hakkasid EAÜ töötajad avaldama arvamust, et ma ei tohiks saalis viibida. Tekkis diskussioon selle üle, mis alusel ja kes tohib keelata liikmel võtta koosolekule kaasa oma vandeadvokaadist nõustaja,» kirjeldas Piskunov.
Seejärel kutsuti Kalev Rattuse initsiatiivil kohale turvamees, kellel advokaadi sõnul ei jäänud muud üle kui möönda, et tema pädevuses ei ole takistada vandeadvokaadil enda kliendiga üldkoosolekul osaleda. «Seejärel Kalev Rattus plahvatas, kutsus mind «tõpraks» ning lubas mul hambad suust välja lüüa. Kui ma ütlesin, et selline ähvardamine võib lõppeda kriminaalkaristusega, andis ta mõista, et tal on täitsa ükskõik,» kirjeldas advokaat. Nagu sellest oleks veel vähe olnud, otsustas Rattus seejärel umbes 30 inimese ees vandeadvokaati sõimata sitapeaks. «Kuna koosolekul tekkis vaenulik ja ebaterve õhkkond, pidasin õigeks koosolekult lahkuda,» rääkis Piskunov piinlikust vahejuhtumist. Teadaolevalt pole Kalev Rattus vahejuhtumi pärast siiani vabandust palunud.
Postimees võttis ühendust ka EAÜ tegevdirektori Kalev Rattuse endaga, kes keeldus juhtunut kommenteerimast.