Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Madise: riik peab lubama pagulastel oma nime muuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pagulane kohvriga. Foto on illustratiivne.
Pagulane kohvriga. Foto on illustratiivne. Foto: DOMINIQUE FAGET / AFP

Eestis varjupaiga saanud pagulastel on õigus oma nime vahetada ning perekonnaseisuametitel ei ole alust sellest keeldumiseks, leiab õiguskantsler Ülle Madise.

Kuna pagulase staatuse saavad isikud, kes on oma kodakondsuse järgsest riigist lahkunud kartes oma elu või turvalisuse pärast, saamata kaitset oma koduriigilt, siis sisuliselt katkeb nende ametlik side koduriigiga, märgib Madise.

«Rahvusvahelise õiguse kohaselt tunnustatakse kodakondsust, kui inimese ja talle kodakondsuse andnud riigi vahel on olemas tegelik ja efektiivne seos. Kui isikut tunnustatakse pagulasena, siis see side katkeb. Seetõttu loetakse pagulane faktiliselt kodakondsuseta isikuks,» kirjutas õiguskantsler oma vastuses sellekohase pöördumise teinud isikule.

Madise viitab, et nimeseaduse kohaselt võib Eesti haldusorgan või kohus anda välisriigi kodanikule ja ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele, kes ei ole ühegi riigi kodanik, isikunime. Samuti näeb siseministri määrus nr 45 ette, et nime muutmist võib taotleda Eesti kodanik ja Eestis elamisloa alusel viibiv välismaalane, kes ei ole ühegi riigi kodanik.

Nime muutmine võib aidata tagada isiku julgeolekut, kui pagulase staatus on antud tagakiusamise kartuse tõttu, lisas Madise.

«Riigikohus on sedastanud, et õigusaktide sisustamisel tuleb eelistada tõlgendust, mis tagab põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse. Mitme tõlgendusvõimaluse puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kuna ka pagulase staatuse saanud isikutele laieneb põhiõigus muuta oma nime ning pagulaste õiguslik olukord erineb teistest kolmandate riikide kodanike olukorrast, sest sisuliselt on nad samasuguses olukorras nagu kodakondsuseta isikud, on võimalik nimeseadust tõlgendada kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega,» märgib Madise.

Õiguskantsler lisab, et kui isik naaseb kodakondsusjärgsesse riiki, võib ta seal taotleda uue nime tunnustamist või muutmist. Juhul kui ta Eestist lahkub ning tema siin viibimise alus kehtetuks tunnistatakse, tunnistatakse kehtetuks ka talle Eesti riigis väljastatud dokumendid. Seega peab inimene arvestama sellega, et tal tuleb päritoluriigis tingimuste muutumisel taotleda seal uue nime tunnustamist. «Teoreetiline võimalus, et isikul on võimalik päritoluriiki naasta, ei saa kaaluda üles tema põhiõigust oma nime muuta,» tunnistas Madise.

Madise avaldas oma seisukoha tema poole pöördunud isikule, kes vahendas pagulast, kelle taotlust nime muutmiseks keeldus Tallinna Perekonnaseisuamet vastu võtmast.

«Pagulase staatuse saanud isiku nime muutmise küsimuse võib lahendada õigusaktide tõlgendamise teel, seega ei ole alust vaidlustada nimeseaduse kooskõla põhiseadusega,» märkis õiguskantsler Madise.

Tagasi üles